Põlva raudteejaam
Põlva vallas kujunes pärast 1941. aasta juuniküüditamist mitu vastupanurühmitust, kellel puudusid kindlad juhid. Neist on teada Kioma (8 meest), Mammaste (8), Partsi (9), Peri (6) ja Tännassilma (6) grupp. Mehed pidid vajaduse korral kaitsma oma kodusid röövimise ja põletajate eest. Nende relvastus oli vilets. Taganeva punaväe viimased kolonnid läbisid Põlva valla 7. juulil. Pärast lõunat sõitsid veel mõned rongid Tartu poole ja kui viimane rong oli Põlvast läbi sõitnud, süütasid enamlased Põlva jaamahoone. 8. juuli varahommikul õhiti Põlva raudteejaama veetorn ning Orajõe raudteesild. 8. juulil kell 11 sõitsid Põlva alevikku kolm relvis punaväelast, kes olid röövinud Laheda valla talunikult hobuse ja vankri. Neid taga ajanud metsavennad tapsid ühe punaväelase ja haavasid raskesti kahte. See sündmus oli alarmiks kohalikele salajastele omakaitse gruppidele, kes olid olnud konstaabel Feliks Moloki õhutusel ja juhtimisel viimastel päevadel valmis väljaastumiseks. Tungiti vallamajja ja vangistati sealsed võimumehed. Samuti hõivati rahvamaja ja postkontor ning asuti organiseerima omakaitset. Põlva valla Omakaitse juhiks sai konstaabel Feliks Molok. Vallas heisati rahvuslipud.
