IIMS Kehtna ühishaud
1950. aastate alguses hakati Kehtna Kolhooside Esimeeste Ettevalmistamise Põllumajanduskeskkoolile ehitama uut peahoonet. Hoone asukohaks valiti pargi lähedal asuv Kabelimägi, mis oli saanud nime mõisaaegse sepikoja müüride kujundamisel kabelit meenutavateks dekoratiivvaremeteks. Ehitusele jäi ette Punaarmee võitlejate ühishaud. Säilmed maeti ümber Kehtna pargi idaserva, Viljandi maantee lähedale.
1970. aasta kevadel paigaldati ühishauale skulptor Linda Rosina (1904–1989) dolomiitskulptuur - automaati käes hoidva naise kuju, mida nimetati ka „Võitlev ema”. Varem haual olnud tüüpilise dolomiidist obeliski detaile taaskasutati uue hauatähise kujundamisel - skulptuuri ees maas on kaks dolomiidist tahvlit: ühel viisnurk ja teisel eestikeelne tekst: „Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude Armee võitlejatele“.
Eesti NSV Sõjakomissariaadi andmetel on Rapla rajooni ühishauda nr 5 Kehtnas maetud 1941. aastal langenud 13 tundmatud Punaarmee võitlejat.
Riigikantselei punamonumentide töörühma hinnang (23.11.2022) RKTH18: „II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Tegemist neutraalse hauatähisega. Hauatähis säilitada ja tahvlid eemaldada.“
- Ajaloomälestis 8371 - II maailmasõjas hukkunute ühishaud
- Eesti NSV sõjakomissariaat - Sõjahaudadesse maetute nimekirjad koos kirjavahetusega (ERA.5056)
- Rapla maakonna punased mälestusmärgid (12.08.2015 Raplamaa Sõnumid)
- Nimed marmortahvlil ehk lood Kehtna valla mälestusmärkidest- ja kividest I osa (1.01.2021 Valla Vaatleja)
- Vallad soovivad punamonumendid eemaldada, ent protsess võtab aega (7.12.2022 Raplamaa Sõnumid)
- Riigikantselei - Monumendid