VS mälestussammas Vigala kiriku torn ja skulptuurid
Kivi-Vigala külas on pühakoda olnud juba 13. sajandi lõpus. Kirjalikes allikates on Vigala kirikut esmakordselt mainitud 1339. aastal. 15. sajandist pärit hilisgooti stiilis kirikuhoonet on 19. sajandil korduvalt ümber ehitatud. Vigala savisel pinnasel vajus kiriku torn nii viltu, et tuli 1874. aastal lammutada.
1933. aastal valmis Alar Kotli kavandi järgi Vigala kiriku uus torn, mis oli ühtlasi Vabadussõjas langenud Vigala meeste mälestusmärk. Torn on püstitatud vastu kiriku müüri, aga on müüriga sidumata. Torni eesukse kõrval on kaks sammast, millel kuus tahvlit nimedega: Vabadussõjas langesid (18 nime), 1905. a langesid (11 nime), Maailmasõjas langesid (78 nime). Tahvlite kohal konsoolidel on skulptuurid „Sõdur“ ja „Talumees“, autor Richard Hammer (Vasard). Ukse kohal on Vabadusristi kujutis.
1944. aasta sügisel lasi kirikuõpetaja mälestustahvlid katta lubimördiga, Vabadusristi kujutis kaeti plekiga. Nõuti ka kujude hävitamist. 1950. aastal võeti skulptuurid maha ja maeti kohalike meeste poolt torni juurde. 1974. aastal drenaažitöödel kaevati kujud jälle välja ja viidi Haapsalusse muuseumi. Seal nende jaoks õiget hoiukohta ei leitud, kujud seisid õues ja üks kuju purunes. 1986. aastal tõi kirikuõpetaja kujud tagasi ja hoidis neid kiriku kojas laudkastis.
Esimesena Eestis taastati Vabadussõja monument Vigalas. Mälestustahvlid puhastati, Vabadusristi kujutiselt eemaldati plekist kate ja skulptuurid paigaldati oma kohale. Tööd lõpetati 11.05.1988.
14.06.1991 avati täiendavad tahvlid: 1941–1957 hukkusid poliitilise terrori ohvritena (63 nime), II maailmasõjas langesid 1941–1957 (82 nime).
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 309)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 185)
