Vigala vallamaja

Vigala vallamaja Tõnumaa külas ehitati 1877. aastal. 1905. aasta revolutsiooni ajal põletasid karistussalklased vallamaja maha. Hoone taastati vanadel müüridel, valla täitevkomitee oli hoones 1950. aastani. Hiljem kool ja korterelamu.

Vigala metsavennad tulid metsast välja 9. juulil 1941, kui Päärdu mõisa kandis pommitasid Saksa lennukid taganevaid Vene väeosi. Samal päeval jõudsid valla piiridesse esimesed Saksa väeosad. Ametisse sai Vigala endine vallavalitsus. Omakaitsemehed tabasid hulga kommuniste ja nende sabarakke, kes anti üle sakslastelele või paigutati valla arestikambrisse. 14. juulil taandusid sakslased Vigalast välja. Osa Vigala mehi koondus Pärnu-Jaagupisse. Vigala oli jälle kommunistide võimuses. 21. juulil tulid Vigalasse hävituspataljonlased ja samal päeval anti ka meeste mobilisatsioonikäsk. Suurem osa Vigala meestest põgenes metsa või läbi rinde Pärnusse. Saksa väed tungisid uuesti valla piiridesse 20.-22. augustil ja tegid lõpu punasele hirmuvalitsusele. Koos kohalike omakaitselastega vabastati Vigala vald kommunistidest 22. augustil. Pärast vabastamist tuli Omakaitsel hulk aega teha haaranguid metsa pagenud venelaste ja kommunistide tabamiseks.

Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 144)

Herbert Lindmäe - Suvesõda Läänemaal 1941 (Grenader 2023, lk 206-209)