Kuusiku lennuväli
28.09.1939 allkirjastati Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline vastastikuse abistamise leping (baaside leping), mille järgi Eesti oli sunnitud lubama oma territooriumile Nõukogude väed ja eraldama suured alad baasideks.
Kuusiku riigimajandi Kahametsa põldudele hakati ehitama Nõukogude sõjaväe lennuvälja (paar kilomeetrit praegusest asukohast edelas). Lennuväli oli ida-läänesuunaline (tänapäevane on põhja-lõunasuunaline. Peale põllumaa läks Nõukogude Liidu sõjaväe valdusse ka osa Kuusiku riigimõisa ning Põllumajandusliku Uurimis- ja Katseinstituudi hooneid, täielikult aga Kuusiku Karjakontrollassistentide kool, mis likvideeriti. Esimene saadetis varustust, traktorid, ehitusmasinad, vedelkütus ja muu, jõudis Riisipere raudteejaama oktoobris 1939, kust see veoautodega Kuusikule toimetati. Ehitustöödel kasutati nii kohalikku kui ka Nõukogude Liidust sissetoodud tööjõudu.
Talvesõja ajal (30.11.1939–12.03.1940) startisid Kuusikult Nõukogude Liidu sõjalennukid pommitama sihtmärke Soome lõunarannikul. Jaanuaris 1940 asus Kuusikul Punaarmee 4. õhuväediviisi 53. kaugpommitajate polk ja veebruaris lisandus 7. kaugpommitajate polk. Lennuväljal baseerusid lennukid TB-3A, IL-4 ja SB-2.
1941. aasta juuli lõpul, augusti algul alustas Nõukogude Liidu sõjavägi baasi evakueerimist. Enne lahkumist lõhati laskemoonalaod ja maeti maha mürsud. 23. augustil 1941 toimus Kuusikul ohvriterohke lahing lennuvälja kaitsvate punaarmeelaste ja pealetungivate Saksa väeosade vahel, mille tulemusena Saksa eelüksus vallutas Kuusiku. Rapla - Märjamaa maantee äärse Iira küla bussipeatuse lähedal on mälestusmärgiga tähistatud 61 langenud Nõukogude sõjamehe matmispaik.
1951. aastal ehitati lennuvälja uus rada (terasplaatidest kattega), millel jätkus õhukaitsevägede 90. hävituslennuväediviisi 411. hävituslennuväepolgu tegevus. Lennuvälja laiendamisel tuli lennuvälja territooriumile jäävatel talukohtadel loovutada oma maad ja majad. Kuusiku lennuväegarnison likvideeriti 1960. aastal. Lennuväli anti ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi kasutusse. Aktiivsemalt algasid langevarjuhüpped Kuusikul 1970. aastatel.
1990. aastate algul võeti üles Kuusiku välilennuvälja radasid katnud perforeeritud terasplaadistik.
Tänapäeval on lennuväli tuntud Rapla lennuvälja nime all. Kasutusel on kaks murukattega rada: 1600 x 60 m ja 1100 x 30 m.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 179)
