Mahtra sõja mälestussammas
Põhja-Eestis talurahvarahutuste keskseks sündmuseks oli talupoegade vastuhakk Mahtra mõisas juunis 1858. Rahutused algasid juba maikuus, kuna nõuti, et talupojad peavad ka pärast 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse väljakuulutamist täitma teokoormisi endises ulatuses. Talupojad tõrkusid abitegu tegemast. Mõisnike nõudel saadeti rahutuste piirkonda kaks roodu sõjaväge. 10. juunil saadeti 50 soldatit ja 2 ohvitseri Mahtrasse. Mahtra talupojad kutsusid appi nelja naabervalla mehi. 26.(14.) juuni hommikul kogunes Mahtrasse 700–800 talupoega, kes piirasid soldatid ümber ja ajasid nad käsikähmluses põgenema. Üks ohvitser sai surma, 13 soldatit haavata. Mõisahoone põletati maha. Talupoegadest langes 7, haavatuid oli 14. Ülestõusu surus maha 1100 kohalike garnisonide soldatit. Talupoegadel tuli 10. veebruaril 1859 Mahtra mõisa põllul enne Siberisse saatmist vastu võtta peksukaristus: 41 talupoega karistati kadalipuga (59–1000 kepihoopi), neist 2 saadeti 20 aastaks sunnitööle ja 33 Siberisse asumisele.
Mahtra mõisas on neli Mahtra sõja mälestuskivi (kõik on tähistatud Eesti põhikaardil).
1) 1933. aastal avati ülestõusu 75. aastapäevaks monument: „1858 Mahtra sõja mälestuseks 1933. Siin võitles eesti talupoeg tõe ja õiguse eest!“
2) Maantee ääres, tiigi juures on 1958. aastal avatud raidkivi surmasaanute nimedega /7 meest sai surma kokkupõrgetes karistussalgaga ja 4 surid hiljem haavadesse/.
3) Mõisa aidast lõuna poole jääb nn Verepõld, kus veebruaris 1859 toimus sõjast osavõtnute metsik peksmine. 1958. aastal avatud raidkivil on tekst: “Siin asub Verepõld, kus 2. veebruaril 1859. aastal mõisnike tahtel, tsaari korraldusel ja kiriku õnnistusel julmalt peksti oma rõhujate vastu ülestõusnud Eesti talupoegi”.
4) Juuru poolt tulles, u 400 m enne Mahtra mõisa on vasakul pool tee ääres 1958. aastal avatud mälestuskivi: „Siin langes 2. juunil (14. juunil) 1858 Mahtra sõja kangelane talupoeg Adra Mihkel”.
Herbert Lindmäe - Suvesõda Harjumaal 1941 (Tartu 2015, lk 17-18)
