Tamsi kaevikud
Pärandkultuur: „Kaevikuid ja muid kindlustusi rajati Vene riigi poolt Lelle kandis kas 1915. või 1916. aastal. Kaevik on kaevatud kõrgema seljandiku peale ja asub Kõrgema talu maadel. Ehitusse kaasati ka kohalikku rahvast. Näiteks Mihkel Hansen, kes tollal õppis Järvakandi ministeeriumikoolis, oli sügisel isegi kooli hilinenud, sest Vene kroonu maksis head palka. Ehitustööd jäid siiski pooleli ning ehituspaika jäi maha hulk okastraati. Kohalikud elanikud said okastraati osta või lausa tasuta ning siis ehitati kariloomade koplite ümber palju okastraataedu. Neid aedu võib tänapäevalgi sealtkandist leida. Kaevikusse on ehitatud ka metsavenna punker. Sulev Hansen varjas seal ennast 1945. aasta jaanuaris või veebruaris. Taas oli ta sunnitud ennast seal varjama 1948. aastast kuni arreteerimiseni 1949. aasta lõpul.“
Tänapäeval on kaevikuliin tihedas metsanoorendikus. Reljeefkaardil eristub umbes kilomeetrisel põhja-lõunasuunalise lõigul neli omavahel ühendamata kaevikuliini, kaevikute kogupikkus on ligi kilomeeter. Laskepesad on suunatud lääne poole - vastu Mahtra raba.
Raplamaa pärandkultuurist (Rapla 2007, lk 46)
