Lakevainu lahing
1941. aasta suvel oli Kaiu mõisa ees künkal venelaste õhuvaatluspunkt, seal oli 6-7 punalaevastiku madrust. Kui juuli alguses punaväed Kuimetsa vallast taandusid, levis jutt, et madrustel olevat käsk põletada teele jääv Lakevainu küla. 3. juuli hilisõhtul kogunes grupp Kaiu mehi Kolgamäele. Otsustati, et järgmisel päeval minnakse aegsasti Lakevainu küla kaitsma. Igaks juhuks saadeti sidepidajad ka Kuimetsa, et sealtki mehi appi kutsuda. 4. juuli hommikul võttis major Hans Hirvelaan üle Kuimetsa vallamaja Kaius, heisati Eesti Vabariigi lipp. Nagu Kolgamäel kokku lepitud, kogunesid 4. juuli hommikul Kaiu ja Kuimetsa mehed Lakevainu küla juurde. Jõud jagati nii, et Kaiu mehed jäid Kaiu-poolsesse külaserva kiviaia taha, Kuimetsa omad võtsid positsiooni sisse omal poolel. Lepiti kokku, et lahing tuleb ainult siis, kui venelased peaksid hakkama maju põletama. Peagi lähenesid madrused hobuvankritel. Suure puu otsas olnud vaatleja võttis ühe neist kirbule, kuuli saanud mees kukkus. Rünnak tuli venelastele ootamatusena. Pärast esimest lasku läksid lahti ka teised püssid. Hobusemehed andsid suksudele piitsa ja kihutasid läbi küla nagu suutsid. Ka küla teises otsas tõmmati neile tuli peale. Räägiti, et külast läbisõitmisel tabati paari venelast. Järgmisena olevat tulistatud veel ühte vene sõjaväemasinat ja hävituspataljoni autot, aga need andmed on vasturääkivad. Igatahes külamehed lugesid oma töö tehtuks ja kogunesid võidurõõmsalt Juntsi tallu võitu tähistama. Peremees tõi keldrist välja õlleankrud.
