IIMS Rapla lahingu ohvrite memoriaal Rapla kalmistul

22.08.1941, kohe pärast venelaste väljalöömist Raplast, alustati ümbruskonnas sõjahaudade avamist. Isiku kindlakstegemiseks asetati surnud paariks päevaks kiriku juurde jõekaldale lamama. Tuvastamiseks pandutest ei tuntud ära ainult kolme laipa, nähtavasti olid nad pärit kaugematest paikadest. 31. augustil toimunud rahvarohkel tseremoonial maeti ühishauda 22 puusärki. Juulis-augustis 1941 maeti Rapla kalmistule 43 vägivaldselt surnud inimest, neist umbes pooled puhkavad ühisplatsil. Esimese rea esimene kalmuküngas kuulub major Hans Hirvelaanele (1898–1941).

Nõukogude ajal seisis ühishaud hooldamata, aga sinna ei maetud ka kedagi peale. Paljud teadsid, et siin puhkavad Rapla lahingus langenud mehed, ainult nimed hakkasid mälus kustuma. Vaid major Hirvelaane nimi kandus edasi ja nõnda hakati lõpuks uskuma, et kõik tollesse ühishauda maetud olid Hirvelaane pataljoni võitlejad. Tegelikult on 22 maetu hulgas Hirvelaane mehi ainult seitse: Hans Hirvelaan, Johannes Jaani, Elmar Kiima, Eduard Lootus, Johannes Oraspalu (Oraspuu), Oskar Urva ja Amandus Roosipuu.

Matmispaik sai uue kujunduse 2001. aasta sügisel, kui tähistati 60 aasta möödumist lahingutest Rapla all. Projekti autor on Liina Jaanus. Töid rahastati Kaitseliidu poolt ja kogutud annetustest. Memoriaali esiküljel on poleeritud graniitkivi: „Memoriaal Rapla lahingu ohvritele, rajatud rahva annetuste abil, Kaitseliidu Rapla maleva poolt, augustis 2001“. Memoriaali tagaosa lõpetab graniidist kaar: „Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes“ ning selle taga on metallist rist.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 182)