IIMS Kuivastu ühishaud
1944. aastal alustas Punaarmee Saaremaa tagasivallutamist dessandiga Virtsust Kuivastusse. 8. Eesti Laskurkorpuse ülem kindralleitnant Lembit Pärn määrati saartele tehtava dessandi juhiks. 27. septembril 1944 oli 249. laskurdiviis koondunud Virtsu ja 7. laskurdiviis Lihula ümbruses. Dessandi esimesse ešeloni määrati 249. laskurdiviis. Esimesena pidi Muhu saarel Kuivastus tugiala looma 925. laskurpolk. Teises ešelonis pidi väina ületama 7. laskurdiviis ja korpuseüksused. Korpusele anti 96 amfiibautot ja Balti laevastik eraldas 11 kaatrit.
29. septembril said 925. laskurpolgu I pataljoni allüksused ülesande ületada Suur väin, hõivata Kuivastu sadam ja luua Muhu saarel tugipunkt. Dessandid maandati õhtu jooksul saare kirdenurgast kuni lõunarannani Suurlaiu juures. Suure väina forsseerimisel sai surma pataljoniülem kapten Belov. Öösel kella kolmeks oli terve polk väina ületanud. Suure väina forsseerimise eest nimetati Nõukogude Liidu kangelaseks nooremseersant Nikolai Matjašin, leitnant Albert Repson ja seersant Eduard Tähe.
Ühishaud asub Kuivastu sadamahoonest 200 m põhja pool. Tüüpiline dolomiidist obelisk on püstitatud 1948. aastal. Obeliski esiküljel viisnurk, aastaarvud 1941-1945 ja tekst „Suures isamaasõjas langenud Nõukogude Armee võitlejatele“. Sama vene keeles. Obeliski külgedele on lisatud täiendavalt kaks dolomiidist tahvlit 20 nimega. Siia on maetud 29. septembril 1944 langenud 21 Eesti laskurkorpuse 249. diviisi võitlejat.
Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH29 Hauatähise puhul on tegemist punamonumendiga. Kaitseministeeriumi Sõjahaudade komisjon on otsustanud eemaldada ja toetame eemaldamist.
Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestised (Olion 1991, lk 196)
