Suur väin
Suure väina merelahing
17. oktoobril 1917 toimus I maailmasõja ainuke tõsisem merelahing Vene ja Saksa suurte sõjalaevade vahel Läänemerel. Liivi lahe sisenenud Saksa laevastik (lahingulaevad König ja Kronprinz, kolm ristlejat) lähenes Suurele väinale lõuna poolt. Vene suuremad sõjalaevad – soomuslaevad Slava ja Graždanin (end Tšesarevitš), ristleja Bajan – asusid positsioonile Virtsu ja Viirelaiu vahel. Tulevahetus algas kell 12 ja kestis 40 min. Lahing oli ebavõrdne, Saksa laevade laskeulatus oli suurem ja neil oli rohkem peakaliibri (12-tolliseid) kahureid (saksa laevadel 20, vene laevadel 8). Grazdanin sai kaks tabamust, kuid jäi rivvi. Slava sai seitse tabamust 305 mm mürskudega, neist mitu allapoole veeliini. Laeva tungis üle tuhande tonni vett, süvis suurenes 10 meetrini ja Suure väina 9 m faarvaatrist Slava enam läbi ei oleks saanud. Vigastatud laeva taheti uputada Muhu väina kanalisse, et tõkestada sakslaste läbipääsu, kuid Slava jäi kanali suudme lähedal põhja kinni (Kumari ehk Slava kanal rajati 1916. a). Meeskond võeti maha ja viidi Rohukülla, laeva torpedeeriti. Tekk ja pealisehitused jäid üle veepinna, laev põles kaks päeva. Suure väina laevateedele uputati 6 transpordi- ja 2 abilaeva.
König ja Kronprinz vigastasid mõlemad madalas väinas põhja, kui jäid rivvi. 1918. aasta novembris viidi rahulepingu järgi kogu saksa sõjalaevastik (74 alust) Inglismaa põhjarannikule Scapa Flow mereväebaasi. Vähendatud meeskondadega laevastik seisis seal kuni 1919. aasta 23. juunini, siis avati kingstonid ja enamus laevu uputati. Hiljem tõsteti mitukümmend laeva üles ja lammutati vanarauaks, kuid Moonsundi lahingu veteranid König ja Kronprinz lebavad siiani Scapa Flow lahes, nende vrakid on üsna kõrvuti. Slava vrakk Suures väinas lõigati vanarauaks 1930. aastail. Graždanin lammutati Leningradis 1925. aastal.
Suure väina merelahing oli Tsaari-Venemaa sõjalaevastiku viimane lahing. Viimast korda olid vene laevad lahingus Püha Andrei lipu all, see oli vene laevastiku lipuks 1712-1917. 1992. aastal taastati Vene mereväe lipuks.
Teise maailmasõja ajal 29. juulil 1941 pukseeriti läbi Suure väina nõukogude ristleja Kirov, suurim laev, mis väina läbinud on.
Mati Õun, Hanno Ojalo. 101 Eesti lahingut (Tallinn 2012, lk 88-89)
