Ruhnu dessant (1944)

24. novembril 1944 evakueeriti Saaremaalt Sõrve sääre tipust viimased saksa väeosad Kuramaale. Nõukogude ajalookäsitluse oli see sündmus kirjas „Punaarmee väeosad viisid lõpule Saaremaa ja ühtlasi kogu Eesti NSV vabastamise fašistlikest okupantidest“. Tegelikult oli Ruhnu saar veel kuu aega sakslaste valduses.

Hanno Ojalo raamatus „Eesti väikesaared sõja jalus“ (Ammukaar 2022) on huvitav episood dessandist Ruhnu saarele, mis toimus 25. detsembril 1944. Balti laevastik otsustas likvideerida sakslaste vaatlusposti Ruhnu saarel. Dessandist rääkis hiljem Tallinnas elanud Balti laevastiku mereväelane Udaltsov.

„See toimus 25. detsembril 1944. Juba läks külmaks. Olin Pärnus, kus paiknesid soomuskaatrid. Sain raadiojaama ja šifrid. Kuigi oli torm, läksime kolmel soomuskaatril Ruhnu poole. Alles merel öeldi meile, et läheme Ruhnut vallutama. Ruhnul olid aga sakslased. Kuid saksa agentuur Pärnus teatas neile, et dessant suundub sinna ja saksa torpeedokaatrid vedasid väikese garnisoni sealt samal ööl minema. Kui me kohale jõudsime, siis sakslasi enam polnud. Ranna lähedal sattusid kõik kolm soomuskaatrit karidele! Laine tõstis meid ja paiskas kividele. Selline tunne oli, et kaater laguneb kohe. Kalda ääres oli aga jää. Ja siis mingi idioot võttis kätte, karjus „Za rodinu, za Stalina!” ja hüppas vette. Teised tema järel, et kaldale ujuda. Mõned karjusid, et vennaksed, ma ei oska ju ujuda! Neile aga vastati, ah te olete argpüksid. Võeti kätest-jalust kinni ja visati merre. Uppus 15 meest, enne kui kaldale jõudsime. Kui dessantlased pardalt lahkusid, muutusid kaatrid kergemaks, pääsesid karidelt lahti ja asusid uppujaid päästma. Kogu saare elanikkond oli kaldale jooksnud ja vaatasid meid nagu teatrietendust: kuidas venelased vallutavad nende saart, kuidas nad maabuvad. See oli häbiväärne vaatepilt!“

Kuna Ruhnu oli vallutatud, siis viidi dessant Pärnusse tagasi, kuid saarele paigutati väike garnison. Udaltsov jäeti koos oma raadiojaamaga sidemeheks. Vaatluspost oli tuletornis ja kui kusagil suitsu tõusis, teatati Pärnusse.

Hanno Ojalo - Eesti väikesaared sõja jalus (Ammukaar 2022, lk 142-145)