Walter Flexi hauakoht Pöide kalmistul
Esimeses maailmasõjas sai Saaremaal surma kirjanik Walter Flex (6. VII 1887-16. X 1917), kes kahe maailmasõja vahel tõusis Saksamaal kultuskirjaniku staatusse, tema teoseid avaldati suures tiraažis ka Teise maailmasõja ajal ning need kuulusid Wehrmachti väliraamatukogudesse. Flexi loomingu ärakasutamine natside poolt on üheks põhjuseks, miks ta tänaseks on unustatud. Eesti keelde on 1929. a tõlgitud kaks tema Kolmekümneaastase sõja ajalugu käsitlevat jutustust.
Walter Flex õppis Erlangeni ja Strassburgi ülikoolis saksa keelt ja kirjandust ning ajalugu. 1911. a kaitses doktoritöö. Flex ei kuulunud väkkekutsutavate hulka vigase parema käe tõttu, kuid läks Esimesse maailmasõtta vabatahtlikuna . Sõjaalguse rahvuslik vaimustus ja venna langemine 1914. a Marne'i lahingus ajendasid teda kirjutama rahvuslikku sõjateemalist luulet, mis tegi ta kuulsaks üle riigi. 1915. a kevadel läbis Flex ohvitserikursuse, ülendati leitnandiks ja saadeti idarindele. Osales Saaremaa dessandis 138. jalaväerügemendi kompaniiülemana. 15. oktoobril 1917 Oti mõisapargis toimunud tähtsusetus tulevahetuses sai surmavalt haavata. Ta maeti Pöide kalmistule. 1940. a lõpul maeti Flex ümber Königsbergi, kuid tema sealne haud hävis teises maailmasõjas. Endise hauakoha Pöide kalmistul Aderkasi perekonnakabeli lähedal tähistasid saksa vabatahtlikud uuesti 1990. aastatel. Raidkivil on tekst: „Walter Flex 6.07.1887 – 16.10.1917. Ruhet Hier von 1917 bis 1940“.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 569)
