Eesti Laskurkorpuse dessandi mälestuskivi Kanissaares
Pärast Muhu vallutamist 30. septembril 1944 alustas Punaarmee ettevalmistustega Saaremaa dessandiks. Muhusse koondati kogu Eesti laskurkorpuse lahingujõud (20 000 meest, 228 suurtükki ja miinipildujat, 12 tanki T-34).
Väikese väina forsseerimine algas 5. oktoobri varahommikul. Kell 4.20 alustas Ahenda nukilt Ula-Talila suunas väina ületamist 7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurpolgu 2. pataljon kapten Elmar Ströhmi juhtimisel. Väin ületati 45 vineerist sapööripaadiga, igas 10 meest. Kell 4.40 avas suurtükivägi tule, andes esimese tulelöögi üle merelolijate peade Saaremaa kaldale Ula-Talila, Kanissaare ja Kõrkvere küla piirkonda. Kui kapten Ströhmi pataljon oli jõudnud Väikese väina keskele, alustasid väina ületamist ka 249. Eesti laskurdiviisi väeosad. Saaremaa randa jõudsid kapten E. Ströhmi esimesed võitlejad kell 5.30. Kolm dessandis osalejat (vanem Leonid Matsov, vanemleitnant Endel Sõgel ja nooremleitnant August Allik) esitati Nõukogude Liidu kangelase nimetuse saamiseks. 24.03.1945 sai 300. laskurpolgu 2. pataljoni rühmakomandör nooremleitnant August Allik (1920-1962) Nõukogude Liidu kangelase nimetuse.
Laskurkorpuse rünnak nii laial rindel tuli sakslastele üllatusena, see võimaldas dessantidel suhteliselt väikeste kaotustega maale pääseda. Kell 9.30 oli Väikese väina tammi juures loodud juba ligi 5 km raadiusega sillapea.
1969. aastal avatud mälestuskivil on tekst eesti ja vene keeles: „5.10.1944 maabus Ula-Talilas Eesti Laskurkorpuse 300. polgu dessant“. Mälestuskivi ümbrus on hooldamata ja võssa kasvanud. Põllukivi külge kinnitatud dolomiidist tahvel oli purunenud, see asendati 2019. aasta sügisel uue tahvliga.
Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH228 Tegemist on neutraalse mälestusmärgiga.
Mart Laar - Saaremaa 1944 (Varrak 2010, lk 162-170)
Eesti rahvas Suures Isamaasõjas II (Eesti Raamat 1977, lk 405)
Sõjasangarid (Eesti Raamat 1978, lk 27-28)
