Karujärve (Dejevo) raketibaas

Baaside lepingu järgi eraldati 1940. aastal Punaarmeele Saaremaal Karujärvel maad õppe- ja laskevälja ning tankodroomi rajamiseks. Sõja ajal kasutasid sakslased ala sõjavangilaagrina. Pärast sõda baseerus Karujärvel ujuvtankide pataljon, mis harjutas Karujärvel. 1959 a. nimetati sõjaväeosa ja selle juurde kuuluv linnak Sõrves hukkunud Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi Dejevoks. Raketibaasi hakati rajama 1966. aastal. 2008. aastal lammutati RMK tellimusel Karujärvel u 90 objekti, kogumahuga 17 000 m3.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 555)