Karujärve (Dejevo) linnak

1940. aastal oli Karujärvele kavandatud suur sõjaväelinnak, tankodroom, suurtükipolügoon, õppe- ja laskeväljad. Baasi pindala oli 1600 hektarit, aga peagi liideti Karjujärvega Viidumäe baas ja Karujärve uueks pindalaks sai 5177 hektarit, see oli suurim sõjaväebaas Saaremaal. Karujärve baas hõlmas 19 küla, võõrandati 32 majapidamist. Karujärve linnaku ehitus algas 1940. a suvel Karu karjamõisa maadel. Linnak oli ette nähtud 6000 mehe majutamiseks, ette oli nähtud neli kahekorruselist kasarmut, kahekorruselised elamud ohvitseridele jms. Ehitustöö pidi valmis olema 1941. a kevadeks. Ehitusmaterjali veoks kasutati kõige lähemat, selleks otstarbeks rekonstrueeritud Onni sadamat. 3. üksik laskurbrigaad, mille koosseisus oli 7679 meest, saabus Saaremaale juba 1940. a septembriks. Esialgu elati telkides ja vastavalt kasarmute valmimisele koliti linnakusse. 1941. a juunis oli Karujärve linnakus 6150 meest ja ladudes kaks kolmandikku kogu Saaremaa väekontingendi laovarudest. Kui sõjategevus jõudis Saaremaale, lasti laod õhku ja osa hooneid süüdati. Sõja ajal kasutasid sakslased ala sõjavangilaagrina.

1944. aastal läks Karujärve baas uuest Punaarmee valdusse. Kuni 1966. aastani baseerus Karujärvel amfiibtankide pataljon. 1960. aastate alguses rajati Karujärvele õhutõrjeraketibaas, alguses S-125 raketid, hiljem S-200 raketid. Rajati Saaremaa suurim raketibaas, mis hõlmas kokku 1500 hektarit maad.

1959. a. nimetati sõjaväeosa ja selle juurde kuuluv linnak Sõrves hukkunud Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi Dejevoks.

Okupatsiooniväed lahkusid Dejevost 1992. aastal. Linnaku hooned rüüstati ja lammutati 2008. aastal.

Endel Püüa. Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939-1941 (Kuressaare 2020, lk 84)