IIMS Vananõmme ühishaud

Vananõmme kalmistu ühishaual on tüüpiline dolomiidist hauatähis tüüpilise tekstiga eesti ja vene keeles. 1983. aastal ühishaud rekonstrueeriti ja sellest ajast on eraldi nimetahvlid. ENSV Sõjakomissariaadi andmetel on ühishauda nr 5 maetud 241 punaarmeelast, neist 213 nimi on jäädvustatud.

Eraldi hauatähis on Nõukogude Liidu kangelasele Vladimir Dejevile (21.01.1925-29.10.1944). Dejev oli Punaarmee 131. laskurdiviisi 743. laskurpolgu reamees, kes paistis eriti silma Narva ja Saaremaa vallutamise lahinguis ning sai Saaremaal ka surmavalt haavata. Postuumselt omistati talle Nõukogude Liidu kangelase nimetus. Vladimir Dejevi kangelasteo kirjeldus autasustamislehel: „25.07.44 forsseeris ühena esimestest Narva jõe. Alustades lahingut vaenlase kaevikutes hävitas isiklikult üle 10 sakslase. Lahingutes Vodava küla juures tungis esimesena vaenlase kaevikusse, hävitas üle 10 sakslase, mille järel koos kahe võitlejaga jooksis välja teele ja heitis kraavi pikali. Mööda maanteed läksid katkematu vooluna vaenlase masinad. Vigastas esimest autot, milles asus ühe polgu komandör, tappis polgukomandöri ning haaras kaasa tähtsad staabi operatiivdokumendid. Teel olles vigastas vaenlase tanki, süütas 7 autot erinevate veostega ja toimetas isiklikult staapi 7 vangi.”

Dejevi üksuse vastas võisid olla ka eestlased 46. SS-i grenaderirügemendist. Saksa poole andmetel sellel päeval Narva rindelõigus ühtegi rügemendiülemat surma ei saanud. Dejev sai surmavalt haavata Sõrve lahingutes Lõpe-Kaimri liini läbimurdmisel. Selle kohta on allikates vähemalt kaks erinevat versiooni. Suri haavadesse 29. oktoobril 1944.

Nõukogude ajal oli Kuressaares Dejevi mälestussammas, tema nime kandsid lasteaed, pioneerimalev, Allee tänav Kuressaares ja Sepa tänav Narvas, samuti Karujärve sõjaväelinnak.

Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH319 Hauatähise puhul on tegemist punamonumendiga, tähis asendada neutraalse hauatähisega.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 575)

Saaremaa ajaloo- ja kultuurimälestised (Olion 1991, lk 183)