Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin

Lõpe-Kaimri e Sõrve poolsaare peakaitseliini rajamine algas 16. septembril 1941. Analoogiliselt Ungru-Pagila liiniga koosnes ka Lõpe-Kaimri liin betoonist tankitõketest, punkrite, kaevikute ja jooksukraavide süsteemist ning miini- ja traattõketest. Kuni 25. septembrini ehitati siia 37 dzotti ja kolmekordne okastraattõke, mis kulges Kaimri külast kuni Lõpe mõisani. Kuna miinidest oli nappus, siis kasutati nende asemel torpeedopeadest ja süvaveepommidest valmistatud fugasse.

30. septembril 1941 taganesid punaarmeelased sellele positsioonile, kus suudeti pealetungivaid sakslasi kinni hoida kaks päeva. Lõpe-Kaimri liini läbimurdmine 2. oktoobril otsustas Sõrve lahingute saatuse. Langenutena kaotas Nõukogude garnison üle 500 mehe.

Sama liini kasutas kaitse organiseerimisel 1944. aasta sügisel ka Saksa sõjavägi. Alates 20. oktoobrist 1944 püüdsid neli Nõukogude jalaväediviisi edutult Lõpe - Kaimri liini läbi murda. Alles 18. novembril õnnestus Punaarmeel pärast täiendavate jõudude kaasamist sakslaste vastupanu murda.

Tõkkeliini kogupikkus lagedal alal u 900 m, laius kaherealistes osades kuni 3,5 m. Kogu Lõpe–Kaimri kaitseliini pikkus oli u 3 km. Tänapäeval on liin võssa kasvanud, kuid Sääre-Kaugatoma maanteelt siiski jälgitav. 1969. aastal avati kaitseliinil betoonist tankitõrjepüramiidi meenutav mälestusmärk tekstiga: „Lõpe - Kaimri tankitõrjeliin, ehitatud 1941. aastal”.

Riigikantselei töörühma hinnang (23.11.2022): RKTH236 Tegemist on neutraalse mälestusmärgiga.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 572)