Maantee raketibaas

Põhiosa Maanteeküla sõjaväelinnakust on rajatud aastail 1940-1941 315. üksiku rannasuurtükipatarei (nn Stebeli patarei) isikkoosseisu jaoks. Sõjas sai enamus hooneist kannatada, ent sõja järel taastati. Ka pärast sõda paiknesid linnakus rannasuurtükiväeosad, kuni 1958.-1960. aastani.

Maantee S-75 seniitraketidivisjon formeeriti juulis 1960 ning positsioonid valmistati ette 1961. aasta alguseks. Kuna divisjon paigutati suurele, (üle 1600 ha), juba 1940. a-st NL mereväe käes olnud maa-alale, polnud selle jaoks eraldi maaeraldust vaja. 4. aprillil 1961 (esimesena polgus) asus divisjon lahingvalvele oma alalises asukohas Maantee külas. 1962. aastal laskis Maantee divisjon oma positsioonidelt välja ühe raketi NATO luureõhupalli suunas. Lask ei tabanud ja rakett plahvatas oma lennu lõppfaasis kõrgel mere kohal. Umbes 1975-1982 (Sulev Truuväärti andmeil 1970–80) hoiti divisjonis territooriumil ka kolme tuumalõhkepeadega raketti (1972. a paiku ehitati nende hoidmiseks köetav erirajatis nr 7a, tüüp „Granit”). Tuumalõhkepeade kandmiseks mõeldud raketid 5V29, (mis võeti kompleksi S-75M3 relvastusse 1975. aastal), olid S-75 divisjonide erihoidlates küll lõpuni välja (nt Muhu saarel Piiri divisjonis veel vähemalt 1988. a), kuid on arvatud, et nende lõhkepead ei olnud „päris”. Aastail 1974–1977 oli divisjoni komandöriks eestlane Aleksander-Immanuel Joonsoo. 1991. aastal divisjon likvideeriti ja selle hooned (kasarmu, saun, vahtkonnahoone ja 9 korterit) anti üle üksikule raadiolokatsioniroodule, mis tegutses 1992. aasta oktoobrini. 1993. aastal anti linnak üle Torgu vallale.