Kogula (Mõnnuste) lennuväli

Kogula (Mõnnuste) lennuväebaasile eraldati 1940. aastal 255 hektarit maad, evakueerimisele kuulus 13 majapidamist. Sõjaväelinnak jäi enne sõda rajamata, Sõmeru külla jõuti ehitada vaid staabihoone ja laskemoona- ja muud laod. Sõdurid elasid taludes, lendurid Paadla algkoolis (endine Paadla mõis).

Lennuraja tasandamine algas 1940. aasta suvel. Juunis 1941 saabus lennuväljale Punalipulise Balti Laevastiku 12. üksik hävituslennukite eskadrill (27 hävitajat I-16). Kui tekkis plaan Berliini pommitada, toodi augustis Kogulasse kaugpommitajad DB-3 ja DB-3. Hävitajatele mõeldud 1300 meetrist lennurada tuli kiires korras pikendada. Augustis toodi selleks Kroonlinnast terasest rajaplaate. Koos Aste lennuväljal baseerunud pommitajatega starditi Berliini suunas üheksal korral. Augusti keskpaigast alustasid sakslased Kogula lennuvälja intensiivset pommitamist. 6. septembril 1941 jäeti lennuväli maha.

Kogula lennuväli võeti uuesti kasutusele juba 1944. aastal sügisel, Sõrve lahingute ajal. Lennuvälja all oli 409 hektarit, seda suurendati 1950. aastatel veel 166 hektari võrra. Ehitati hulgaliselt uusi hooneid. Kui lennuväebaas 1961. aastal livideeriti, anti sotsiaalministeeriumile üle 165 maja Sõmeral ja 13 maja Kogulas. Rajooni täitevkomiteele anti Sõmeral 9 ja Kogulas 3 hoonet.

Kogula lennuvälja alale jäi Mõnnuste õigeusu kirik. Juba 1940. aastal võeti maha kiriku kellatorni kiiver, mis segas lennukite õhkutõusmist. 1950. aastal võõrandati kirikuhoone ametlikult ja sellest olevat tehtud ohvitseride klubi. Tänapäeval seisab Mõnnuste kirik varemeis.

Endel Püüa - Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939-1941 (Kuressaare 2020, lk 124)