Sundevakueeritud sõrulaste mälestuskivi Mõntus
23. oktoobril 1944 said sõrulased Sõrve väegrupi juhatuselt käsu Saksamaale evakueerumiseks. Nende transpordiks kasutati samu laevu, millega toodi Sõrve uusi üksusi, väegrupile laskemoona, toiduaineid ja muud sõjavarustust. Sõrulaste laevadele panek toimus põhiliselt Mõntu sadamas, kuid ka Sääre rannas. Kodudest sunnitud lahkumine ja majapidamise ning loomade mahajätmine saatuse hooleks valmistas sõrulastele hulgaliselt kannatusi. Samal kombel olid pidanud oma kodud maha jätma Narva taguste valdade ja Narva linna elanikud. Tsiviilelanikke kohustas eelseisvate lahingute piirkonnast evakueerima ka rahvusvaheline Genfi konventsioon. Saksa mereväe andmetel evakueeriti Sõrvest 25. oktoobri ja 18. novembri vahelisel ajal kokku umbes 2400–2500 elanikku. Teistel andmetel võis neid kokku olla kuni 3000. Millal täpselt ning kes võttis vastu otsuse sõrulaste evakueerimiseks, ei ole selge. Kindralleitnant Schirmeri tunnistuste kohaselt tema sellist korraldust ei andnud ega tea, et ka keegi teine seda teinuks. Tema sõnul toimunud sõrulaste evakueerumine vabatahtlikult. Saksamaale sattunud sõrulased, oskamata enamasti ka saksa keelt, tundsid end üsna õnnetus olukorras olevat. Olukorra lahendamist raskendas ka mõnetine teineteise mittemõistmine sõrulaste ja nende vastuvõtjate vahel. Viimased olid saabunud Eestist juba varem vabatahtlike põgenikena ning neil oli raske mõista sõrulaste kibestunud olekut ja soovi kiiresti koju tagasi pääseda. Pärast sõja lõppu Euroopas alustas Nõukogude Liit aktiivset propagandat, kutsudes kodumaalt lahkunud eestlasi tagasi pöörduma Nõukogude võimu all olevasse Eestisse. Enamik eestlasi püüdis sellest lõksust pääseda. Sõrulastega oli teisiti. Suur osa neist kasutas võimalust võimalikult kiiresti naasta Saaremaale. 30. novembriks 1945 oli Saaremaale repatrieeritutena Euroopast tagasi pöördunud 1520 isikut, kellest peamise osa moodustasidki sõrulased.
Kui palju saarlasi sõjaaastatel kokku kodumaalt ülemere lahkus, ei ole tänaseni täpselt teada. Arvestuste kohaselt võis see arv olla 5000–6000.
Mõntu sadamas 23. juunil 2002 avatud mälestuskivil on tahvel tekstiga eesti, inglise ja saksa keeles: „Siit viis võõras vägivald sõja jalgu Saksamaale tuhandeid sõrulasi sügisel 1944“
Meelis Maripuu - II maailmasõda ja Saaremaa (Koguteos Saaremaa, Tallinn 2007, lk 340-342)
