Mõntu 127 mm rannapatarei
Mõntu mõisa pargis, merest 150 m kaugusel, on 50 meetriste vahedega neli betoonist kahuripositsiooni. Patarei on rajatud pärast sõda. 1944. aastal veel patareide nimekirjas ei ole, 1945. aasta detsembris käis kahurite paigaldamine.
Sõrve poolsaarel baseerus Punalipulise Balti laevastiku 18. üksik suurtükidivisjon (18-й отдельный артиллерийский дивизион береговой обороны Краснознамённого Балтийского флота - 18 ОАД), mille alluvuses oli neli rannapatareid:
nr 87 (3 × 152 mm Maantee külas),
nr 470 (4 × 180 mm, Karuste),
nr 360 (ilma suurtükkideta, tegeles Stebeli patarei korrastamisega) ja
nr 458 (4 × 127 mm, Mõntu).
Mõntu patareis olid ameerika suurtükid Mark 12 (5-tollised, 127 mm). Mark 12 oli 1934. aasta mudel, kaalus 1,8 t, laskekiirus 15 lasku minutis, laskekaugus 16,6 km. Lend-lease alusel sai NSV Liit aastatel 1943-1945 kokku 147 suurtükki Mark 12, mis võeti kasutusele Krimmis ja Balti mere rannakaitses. Suurtükid olid lahtised, ilma kilbita, paiknesid betoneeritud ringikujulistel (nn Soome tüüpi) positsioonidel, laskemoona hoiti kõrvalasuvates varjendites. 6-meetrise baasiga kaugusmõõtja oli puidust tornis. 1945. aastal teenis Mõntu patareis 150 madrust. Algul elasid madrused 20 kohalistes muldonnides, hiljem puidust kasarmus, kus oli ka staap. Oli oma söökla. Saunas käidi paari kilomeetri kaugusel veel enne sõda ehitatud Stebeli patarei linnakus. Mõntu patarei likvideeriti 1950. aastal, meeskond saadeti Riiga, kus mehitati 100 mm liikuv rannapatarei.
Patarei positsioonid Mõntu pargis olid väga tihedas võsas, ligipääs raskendatud ja vaatlemine praktiliselt võimatu. 2019. aastal on külaselts koos Sõrve militaarmuuseumiga harvendanud võsa, puhastanud positsioone ja paigaldanud infotahvlid. Kolm positsiooni on kuivad, 4. positsiooni põrandal mõni sentimeeter vett.
Pargis on 1923-1941 tegutsenud Mõntu kooli mälestuskivi (1974).
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 585)
