Mõntu (Torsna) 130 mm rannapatarei

Patarei nr 41 sai lahinguvalmis 1917. aasta märtsis. Pinnasevalli taga asusid betoneeritud alustel neli kahurit – kolm ühel joonel ja üks pisut tagapool. Kahuripositsioonide kõrval olid meeskonna ja laskemoona varjendid. Kasarmud ja kõrvalhooned olid patareist paarsada meetrit tagapool. Patereis olid kõige moodsamad Inglismaal Vickersi tehases valmistatud 130 mm kahurid. Inglismaalt oli tellitud 12 sellist kahurit ristleja Varjag rekonstrueerimiseks, aga kuna tööd venisid, paigaldati 4 kahurit Saaremaale. Koos aluse ja kilbiga kaalus kahur 17 tonni. Laskekaugus 18,5 km.

Patarei asukoht on Mõntu sadamast 1,5 km põhja-loode suunas Torsna astangul, seepärast teavad kohalikud seda Torsna patareina. EW aegsetes dokumentides on seda nimetatud Mäebe patareiks nr 41. 1937. aasta ülevaatusaktist: „Patarei ees on 2-3 m kõrgune ja 10-15 m paksune liivavall. 3. ja 4. suurtüki ees on liivavall betoneeritud 3 m laiuselt. 1. ja 2. suurtüki kohal on säilinud ainult betoonitükke. Suurtükipositsioonide esiseinad on olnud palkidest, neid on säilinud ainult 4. suurtüki juures. Iga suurtükipositsiooni paremal küljel on (laskemoona)varjendite süvendid (8 x 8 m). Suurtükkide vahel on kolm suuremat (meeskonna)varjendi süvendit (15 x 8 m). Tulejuhtimispunkt on olnud 50 m kaugusel 1. ja 2. suurtüki vahel. Helgiheitjapositsioonist, jõujaamast ja raudteest jälgi ei leidu. Kasarmud olid patareist 150 m tagapool, säilinud on ainult alusmüüride rusu.“

Esimese maailmasõja järel oli patarei asukoht suhteliselt äratuntav, aga sai tugevalt kannatada Teise maailmasõja lahingutes ja uute positsioonide rajamisel. Esialgsest patareist võib tänapäeval leida ainult õhkulastud betoonikamakaid.

Saare- ja Läänemaal asunud end. Vene rannapatareide säilinud esemete kirjeldused (1937, ERA.2553.1.92 lk 10-13)

Юрий Мелконов - Церельская батарея (Рига 2011, lk 21-22)