Kõiguste 130 mm rannapatarei

Kõiguste baasile, mis oli Karujärve järel suuruselt teine, eraldati 1940. aastal 2716 hektarit maad. Baasi alla jäid 13 küla, evakueerimisele kuulus 131 majapidamist. Tähtsaim rajatud objekt oli Kõiguste rannapatarei nr 1. Ehitati linnak ja laiendati Sääretirbi sadamat. Linnakusse ehitati kaks kahekorruselist tellistest kasarmut, kaks kahekorruselist ohvitseride elamut, klubi, söökla, laod ja töökojad. Saksa väed hõivasid Kõiguste baasi 19.09.1941. Suurtükid olid terved, kuid lukud rikutud. Kasarmud pommitati rusudeks, puithooned tassiti laiali kohalike elanike poolt. Linnakust on tänapäeval tihedas metsas alles rohtunud hooneasemed. Eravaldus.

130 mm patarei kolm betoneeritud positsiooni on tänapäeval nii tihedas kadastikus, et kohati on isegi ligipääs raske, rääkimata vaadeldavusest. Positsioonidel on säilinud poldiringid. Positsioonidest u 900 m lääne pool rannas on betoonist vaatluspunkti ja u 800 m edela pool rannas üksik betoonist dott. Rohkem ehitisi patareist säilinud ei ole. Patareist põhja pool tihedas metsas on poolelijäänud 152 mm patarei positsioonide neli süvendit.

Endel Püüa - Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939-1941 (Kuressaare 2020, lk 108)

Kõiguste patarei (2022). Allikas: Maa-amet
Kõiguste patarei (2022). Allikas: Maa-amet
Kõiguste patarei (2022). Allikas: Maa-amet
Kõiguste 130 mm rannapatarei (2022)
Kõiguste 130 mm rannapatarei (2022)
Kõiguste 130 mm rannapatarei (2022)
Kõiguste 130 mm rannapatarei (2022)
Kõiguste 130 mm rannapatarei (2022)
Kõiguste 130 mm rannapatarei (2022)
Kõiguste rannapatarei dott (2022)
Kõiguste rannapatarei dott (2022)
Kõiguste rannapatarei dott (2022)
Kõiguste rannapatarei dott (2022)
Kõiguste rannapatarei dott (2022)
Kõiguste rannapatarei dott (2022)
Kõiguste rannapatarei dott (2022)
Kõiguste rannapatarei dott (2022)
Kõiguste rannapatarei vaatluspunkt (2022)
Kõiguste rannapatarei vaatluspunkt (2022)
Kõiguste rannapatarei vaatluspunkt (2022)