Sääre 180 mm rannapatarei (Stebeli patarei) komandopunkt

Sõrve baasile nr 30 eraldati 1940. aastal 2315 hektarit maad, evakueerimisele kuulus 144 majapidamist. Kasarmulinnakud olid Maantee ja Hänga külas. Ehitusmaterjali kohaletoomiseks remonditi Mõntu sadam.

Säärele hakati ehitama 180 mm rannapatareid nr 315. Ehitustöid alustas 1940. aasta suvel 1200-meheline ehituspataljon. Patarei ehitused olid nelja ruutkilomeetri suurusel alal - kaks kahuriblokki, komandopunkt, tagavarakomandopunkt, tagavarakatlamaja, kaks õhutõrjepatareid.

Rannapatareid nr 315 nimetatakse ka Stebeli patareiks kapten Aleksandr Stebeli järgi, kes oli selle patarei esimene komandör. Patarei oli relvastatud kahe 180 mm paarissuurtükiga MB-2 (laskekaugus 38 km) kinnises tornis, nagu ka Hiiumaal rannakaitsepatarei nr 316 ja Osmussaarel rannakaitsepatarei nr 314.

Stebeli patarei komandopunkt ehitati Esimese maailmasõja aegse Sääre (Mäebe) 120 mm patarei asukohale, mille positsioonid hävisid täielikult, mingid jäljed on säilinud õhutõrjekahurite positsioonist. Komandopunkt on maa-alune kahekordne raudbetoonehitis, mis tagas meeskonnale patarei tegevuse juhtimiseks lahingutegevuse käigus esmavajalikud olme- ja töötingimused. Siin asus tsentraalne juhtimispult, kust juhiti patarei tuld, elektri- ja pumbajaam, keemiakaitse ruum, kambüüsid isikkooseisu jaoks, söökla, toiduainete ja varustuse laod, kuivati ning sanitaarpunkt. Maa peale ulatus ulatus vaid 230 mm paksuste seintega vaatlus- ja laskeavadega varustatud teraskuppel. Komandopunkti pääses kahe mõnekümne meetri pikkuse tunneli kaudu. Komandopunkti kõrval asetseb hollandi veskit meenutav maakividega vooderdatud raudbetoonist vaatlustorn, mille ülemisel platvormil paiknes kaugusemõõtja. Komandopunktist umbes 70 meetri kaugusel asus betoonist pooleldi maasse süvistatud katlamaja, mis tagas ruumides normaalse temperatuuri.

Lahingute lõpul, 3. oktoobril 1941 komandopunktis olevad mehhanismid hävitati või rikuti. Seisma jäid ka kogumiskaevudest vett välja pumpavad pumbad ning kogu süsteem täitus veega. Komandopunkti on korduvalt veest tühjaks pumbatud, viimati 2010. aastal, aga mõne nädala jooksul täitub see uuesti veega.

Komandopunkti lael asuvale vaatluskuplile paigaldati 1959. aastal mälestusmärk - betoonist obelisk ja kaks 180 mm mürsku.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 581-582)