Kõnnu (Rahu) lennuväli
Kõnnu baasile nr 23 eraldati 1940. aastal 250 hektarit maad. Oma kodust pidi lahkuma 15 peret. Rajada tuli lennuväli ja sõjaväelinnak. Lennuvälja alla võeti 200 ha põllumaad ja sõjaväelinnakuks 40 ha metsa. Rahvasuus kutsuti seda Kõnnu baasiks. Linnaku ehitus kestis kuni sõja alguseni. Lennuvälja rajamisega ei alustatudki, see jäigi põllumaaks. Ükski nõukogude lennuk siin maandunud ei ole. Küll olevat 1941. aastal Kõnnu lennuväljal maandunud sakslaste plaaner. Sõja ajal linnaku valminud hooned rüüstati.
Pärast sõda, 1945. aastal on tehtud taotlus Kõnnu baasi lennuvälja ala (212 ha) eraldamiseks Balti laevastiku käsutusse. 1954. aasta skeemidel on lennuvälja territoorium „Eriotstarbega maa“. Ka pärast sõda seda ala lennuväljana ei kasutatud.
Lennuväljast põhja pool metsas olnud linnakus on tänaseni säilinud ebatavaliselt lai ringtee (tee laius 5-6 m, teeäärsete kraavide vahe 11-12 m). Säilinud on kaks kasarmut, mis kolhoosi ajal ümber ehitatud karjalautadeks, üks neist tänaseni laudana kasutuses. Veel on mõne hoone vare, paar ebatavaliselt ruumikat ja kapitaalset keldrit ja kasarmute alusmüürid. Eravaldus.
