Vilsandi kordon
Nõukogude piirivalvekordon oli Vilsandi saarel 1945-1969.
Victor Vernik: „1945. aasta suvel baseerus Suurkülas Jaagu kohale piirivalvesalk. Esimene kordoni ülem oli kapten Klementjev, kes asus perega elama Külli majja. Olevat olnud mõistlik mees, saanud rahvaga hästi läbi ning abistanud Külli vanaperenaist majanduslikes küsimustes. Juula Küll suri 1952. aastal. Kapteni lävimist kohalikega võiks illustreerida tõik, et kui kohalikud mehed Hannuse saunas puskarit ajasid, usaldati tema kätte pliidi kütmine.
1956. aastal toodi saarele tööpataljon, kelle ülesandeks sai piirivalvekordoni ehitamine. Järgmisel aastal see valmiski ja vana Jaagu koha elumaja lammutati. Umbes 30-mehelise garnisoni jaoks oli see luksuslik kompleks. Suur kasarmuhoone meeskonnaruumi, staabi, köögi ning keskküttekatlaga. Elektrijõujaam kahe diiselgeneraatoriga, pumbamaja, hobusetall, relvaladu ühe katuse all kartsaruumiga – kõik silikaatkiviehitised. Puidust ruumikas saun, mille ühes otsas leivaküpsetus ja paekivist, pinnasega kaetud toiduaineteladu. Ohvitseridele ehitati nelja korteriga maja. Ainult soldatite käimla oli ehtsas vene stiilis viie kohaga lauduberik kartsahoone otsa juures võsas. Üle Kesktee klibuvallile püstitati vaatlustorn ning Saareotsa Orjassaare nurka madalam puidust torn, mida kohalikud „tatarite torniks” kutsuma hakkasid. Lõunaranda rajati liikuvate märkide tulistamiseks lasketiir roobastee ja vintsiga ning blindaažid, kaevikud, takistusriba ja tulejuhtimistorn.
1969. aastal piirivalve kordon konserveeriti. Pärast Kaug-Idas hiinlastega toimunud piirikonflikti (Damanski konflikt) likvideeriti Nõukogude Liidus eraldatud paikades asuvad piirivalvesalgad. Vilsandile lähim kordon oli Kihelkonnal. See muutus tõi kohalikele elanikele kaasa terve rea sekeldusi. Kui varem piisas paadiga merele minekuks teatamisest kohalikule komandandile, siis nüüd tuli ühendust võtta vastava asjamehega Kihelkonnal. Telefoniside oli vilets ja katkes sageli päevadeks või isegi nädalateks.“
Vilsandi piirivalvekordon on jagatud mitmeks kinnistuks ja erastatud. Ainult peahoone oli munitsipaalvalduses, selles oli külastuskeskus, hoone lammutati 2020. aastal. Kordoni vastas üle tee on säilinud metallist vaatlustorn, teine piirivalve vaatlustorn Vilsandil on säilinud tuletorni juures.
Victor Vernik - Kõigi saarte hulgas kõige armsam (Faatum, 2008)
