Ungru-Pagila tankitõrjeliin
1941. aasta septembris oli Saksa vägede pealetung kiire – 14. septembril tehti dessant Muhusse, 21. septembril langes Kuressaare. 23. septembril vallutati Salme ja siis pealetung takerdus.
Punalipulise Balti Laevastiku Balti Piirkonna Rannakaitse juhtkond oli otsustanud Saaremaal asuvate vägedega taganeda Sõrve poolsaarele (Saaremaa ligi 19 000 mehelisest garnisonist jõudis Sõrve poolsaarele pool, kuni 9000 meest). Peatamaks vaenlase edasitungi ehitas Nõukogude armee koos kohalike elanikega hulgaliselt mitmesuguseid kaitserajatisi. Sõrve poolsaarel oli kolm kaitseliini: Salme-Möldri, Ungru-Pagila ja Lõpe-Kaimri.
Sõrve poolsaare kõige kitsamas kohas, 1,6 km pikkusele Ungru - Pagila joonele alustati kaitseliini rajamist 16. septembril 1941. Siia kaevati kaevikuid ja ühenduskäike, teedesõlmedesse ehitati punkreid, rajati miinivälju ja traattõkkeid. Läbi maakitsuse kaevati tankitõrjekraav, mille põhi mineeriti, liini taha paigutati rida raudbetoonist tankitõrjepüramiide.
29.-30. septembri ägedates lahingutes murdsid sakslased Ungru-Pagila liini läbi ja punaarmeelased taganesid kolmandale Lõpe-Kaimri positsioonile.
Samal kaitseliinil toimusid lahingud ka 1944. aastal. Sakslaste kaitseliin kandis nime Ariste-Riegel (Ariste riiv) ja punaarmeelased murdsid sellest läbi 19. oktoobril 1944.
Kaitseliinist on säilinud kaks rida tankitõrjepüramiide ja tankitõrjekraavi jäänused. Objekt on küll võssa kasvanud, kuid on Sääre-Kihelkonna maanteelt hästi jälgitav.
Mälestuskivi avati 1969. aastal.
Fred Vendel - Sügis 1944. Lahingud Lääne-Eesti saartel ja Sõrves (Grenader 2020, lk 113)
Hanno Ojalo - Saaremaa Teises maailmasõjas (Ammukaar 2019, lk 98-101)
