IMS Tagalahe dessant
Saksa dessant Saaremaa vallutamiseks operatsiooni Albion käigus.
18. septembril 1917 andis Saksa Kindralstaap käsu Lääne-Eesti saared vallutada. Operatsioon sai nimeks Albion. Dessandi läbiviimiseks moodustati ekspeditsioonikorpus, mis allus Riia platsdarmil rinnet hoidvale Saksa 8. armeele. Korpuse koosseisus oli jalgratturibrigaadiga tugevdatud 42. jalaväediviis: kokku 24 600 ohvitseri ja sõdurit, 8500 hobust ning 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 12 rasket miinipildujat. Korpust juhatas kindral von Kathen.
Saksa merevägi moodustas erilise laevastikuüksuse viitseadmiral Erhard Schmidti lipu all. Selle koosseisu kuulusid suured Avamerelaevastiku (Hochseeflotte) jõud, mis toodi kohale Põhjamerelt inglaste vastast. Läänemerele toodi järgmised sõjalaevad:
lahinguristleja Moltke (viitseadmiral Schmidti lipulaev);
10 lahingulaeva (Bayern, König, Grosser Kurfürst, Königin, Kaiserin, Prinzregent Luitpold, König Albert, Kaiser, Friedrich Der Grosse, Markgraf);
9 ristlejat;
58 hävitajat;
6 allveelaeva.
Saate-, abi ja transportlaevastikuga kokku (miinitraalerid, allveelaevaotsijad, miiniotsijad, võrgupanijad, torpeedopaadid jms) oli aluseid üle 300. Õhust toetas laevastikku 101 vesilennukit ja 6 dirižaablit. Sellist sõjalaevastikku, ligi 2/3 Saksa Avamerelaevastikust, pole Läänemerel olnud ei enne ega ka pärast 1917. aastat.
Dessant maabus Saaremaal Tagalahes 12. oktoobril 1917. Soela väinas toimus 12.-14.oktoobril merelahing, mille tulemusena Väinamere lõunaosa üle saavutasid kontrolli Saksa väed. Vene vägede vastupanu oli valdavalt nõrk, 16. oktoobriks oli kogu Saaremaa sakslaste käes. Lahingutes osutusid heaks operatiivseks löögijõuks 33 kerget kiire tegevusvõimekusega ratturikompaniid. Sõrve 12-tollise rannapatarei langemise järel ei olnud Saksa laevadele Liivi lahele sisenemiseks enam takistusi.
