EW rannapatarei 2, IIMS Nõukogude nr 181 (380)
Patarei nr 2 loodi endise saksa 105 mm patarei positsioonile, paigaldati kaks 6-tollist kahurit. 1924. aasta suvel ehitati uus positsioon. Neli betoneeritud suurtükialust, seitse meeskonnavarjendit, kuus laskemoonakleldrit ja komandopunkt. Komandopunkt paiknes II ja III suurtüki vahel. Tegemist oli väikese betoonrajatisega, mille alakorrusele laskus trepp. Ülemise korruse moodustas betooniga kaetud 8-tolline soomusplaat, millele toetus liikumatu soomuskuppel. Uuele positsioonile kahte algselt patareis olnud vanemat kahurit ei toodud. Paigaldati neli 6-tollist kahurit (2 Meriküla patareist, 2 soomuslaevalt Slava). Patarei lahingumeeskond koosnes 5 ohvitserist ja 98 sõdurist ja allohvitserist. 1920. aastate lõpus nimetati merekindluse õppepatareiks. Õppelaskmisteks paigaldati 6-tollise suurtükiraua sisse 37 mm suurtükiraud (Gustavson 1993, lk 94). Eesti okupeerimise järgselt kinnitati 6. septembril 1940 NSV Liidu Sõjalaevastiku rahvakomissari Nikolai Kuznetsov direktiiviga Eesti patareide ülemineku Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu. Patarei sai numbriks 181 ja planeeriti ümber relvastada 130 mm B-13 suurtükkidega. Reaalsuses piirduti olemasolevate suurtükkide remondiga. 1941. aasta 25.-28. augusti Tallinna lahingus osales patarei sõjategevuses, taandumisel suurtükid purustati. Saksa rannakaitse taasrelvastas patarei kolme nõukogude päritolu 130 mm trofeesuurtükiga, kohandades kahuriõuede betoonpõrandaid. 1944. aasta sügisel rikkusid taganevad sakslased suurtükid, kuid 1944. aasta 5. detsembril oli patarei uuesti Punalipulise Balti Laevastiku teenistuses, numbriga 380, relvastatud kolme 130 mm B-13 suurtükiga. Lõpetas tegevuse 1950. aaste keskpaigas - 1960. aastate alguses, täpne aeg teadmata.
