EW rannapatarei 3 (130 mm)

Peeter Suure Merekindluse rannapatarei nr 14. Ehitatud 1915, neli 130 mm suurtükki paigaldati 1916. Kuue ettenähtud relvapositsiooni asemel ehitati neli. Iga kahuri jaoks oli omaette betoonpositsioon varjendiga meeskonna ja laskemoona jaoks. Kahurid olid üksteisest 40 meetri kaugusel. Varjend, mis asus kahuri ees, moodustas ühtlasi rinnatisetaolise kaitse. Patarei põhjapoolsemast kahurist kirdesse rajati samaaegselt kapitaalne komandopunkt. Tegemist oli betoonehitisega, mille ruumid all ja vaatlusplatvorm üleval. Platvormi rinnatises oli kolm 1,45 meetri kõrgust nišši: keskmises paiknes kaugusemõõdik, vasakul ja paremal seisid nurgamõõdikuga tuld juhtivad ohvitser ja allohvitser. Platvormile pääses metalltrepi abil piki välisseina tagaosa. 1918. aastal patareid ei lõhatud, kuid eemaldati relvad. 1919. aasta lõpus paigaldati sinna kolm laskekorras 130 mm Vickersi kahurit. Need kahurid valmistati tõenäoliselt Inglismaal ning toodi Esimese maailmasõja ajal Arhangelski kaudu rongide ja laevadega Saaremaale. Kaks kahurit paigaldati Vabadussõja ajal raudteeplatvormile ning nad kandsid nimesid ,,Kalevipoeg” ja ,,Rasputin”. 1919. aasta lõpus oli kolm 130 mm suurtükki juba Aegnal. EW aegadel kandis nime rannapatarei nr 3. Battal.ee andmetel relvastas Punalipuline Balti laevastik 1940-41 patarei ümber 100 mm suurtükkidega B-34 ja see kandis numbrit 182. Õhiti Punaarmee garnisoni lahkumisel 29. aug. 1941. Battal.ee andmetel oli samas asukohas Saksa okupatsiooni päevil nelja 10,5 cm suurtükiga rannapatarei (teistest allikatest puudub sellele kinnitus).