Astangu laskemoonalaod

Peeter Suure Merekindluse Astangu kuuest osaliselt valminud tunnel-laost võttis NSVL merevägi peale Teist maailmasõda kasutusele kaks: tunnelite 1 ja 3 ette rajati betoonist kaarjate külgkoridoridega sissepääsuehitised, betoneeriti lagi ja põrandad, rajati nõrgvee äravooludrenaaž. Tunnel nr 1 jäi sileda põrandaga, tunnelis nr 3 on betoonalused torpeedode ladustamise stellaažide tarbeks. Maas oli vagonetiraudtee (tänaseks metallikrattide poolt üles kistud ja rahaks tehtud). Tunnelite edasine taastamine osutus liiga kulukaks, jätkati maapealsete ladude ja abihoonete rajamist. Kompleksi nimetuseks sai Mereväe laskemoonaladu nr 685, nn „10.kilomeeter“, ka lihtsalt „artbaza“. Rajati 6 pinnasevallidega ümbritsetud laohoonet, 7 muud ladu, detonaatorite laod, töökojad, raudteed ja depoo. Kirjas olid veel sepikoda, klubi, sigala jpt ehitised. 1975. aastal koostatud linnaku plaani kohaselt hõlmas Astangu objekt kokku 90 kasutatavat ehitist ja paarkümmend varet, hoidlatena olid arvel ka kaks tsaariaegset tunnelit. Nagu nähtub eelnimetatud inventuurist, oli ühes tunnelipaaris kasulikku põrandapinda 3300 m², kogukubatuuriks annab inventuur 250 000 m³, mis ilmselt ei vasta tõele. Arvatavasti kasutati tunneleid ladudena üha vähem, kuivõrd maa peale rajatud laohoonete hoolduskulud olid väiksemad ja neile pääses raudteed pidi paremini juurde. Tunnelites ja hoidlates hoiti tookord kokku ligi 7000 tonni laskemoona. 1990. aastate keskpaigast varemetes, piirkonnas käib kinnisvaraarendus.