Eesti Punakaardi staap
Novembris 1917 loodi Tallinnas üle-eestimaaline punakaardi keskkomitee. Loodi salgad linnades, alevites, mõisates. Iga salka nimetati tema asukoha järgi: Tallinna punakaart, Tartu punakaart, Aseri vabriku punakaart jne. Suuremad salgad jagunesid roodudeks, roodud jagunesid rühmadeks ja rühmad jagudeks. Punakaardi koosseisus oli ainult jalavägi laskurüksuste näol ühesväikesearvulise kuulipildujate osaga (rühmadega). Tallinna Punakaart koosnes 6 linnarajooni töölistest. Igas rajoonis oli 1–3 punakaardiroodu, hiljem loodi ka kuulipildujate komandod iga roodu juurde. Detsembris 1917 oli Tallinnas punakaardi salkades 2000 meest, Tartus 200 ja Narvas 300. 1918. aasta veebruari alguses oli eesti punakaardi nimekirjas umbes 5000 inimest. Eesti Punakaardi juhtorganiks oli Punakaardi keskkomitee, mis asus Tallinna Tööliste majas (Suur-Karja tänav 18), staabiülemaks oli bolševik Georg Teder. Veebruaris 1918 lahkus Tallinnast Helsingi kaudu koos Balti laevastikuga Petrogradi umbes 4000 eestlast. Viljandi, Tartu, Rakvere, Narva ja teised punakaardi võitlussalgad taganesid Venemaale läbi Narva ning koondati Jamburgi piirkonda nn partisanisalkadena Punaarmee Põhja piirkonna tõkkevägede koosseisus.
24.-25. veebruaril 1918. a Tallinnast Helsingisse evakueerunud eesti enamlased ja punakaartlased kogunesid 2. märtsil 1918. a Helsingi Punakaardi hoonesse miitingule, kus otsustati asuda Punaarmee eesti väeosade formeerimisele. Kohe registreeris end 300 vabatahtlikku, väeosade edasiseks formeerimise kohaks valiti Pertrograd. Moodustatud Punaarmee eesti väesalk jaotati viieks grupiks, millede komandörid määras väesalga komandör enda äranägemise järgi. Helsingis olles sai väesalk ka esimesed relvad soome enamlastelt. Petrogradi jõudes võeti salk (Eesti Kommunistlik Salk) 5. märtsil 1918. a Punaarmee formeerimise staabi poolt arvele ja varustamisele ning paigutati algul Preobraženski polgu, seejärel 10. märtsil endise Pavlovski polgu kasarmutesse. Väesalga üldkoosolekul valiti uus 12-liikmeline Eesti Sõjaväelaste Nõukogu eesti väeosade edasiseks formeerimiseks. 13. märtsil määrati eesti väesalk Punaarmee Petrogradis moodustava 1. korpuse koosseisu ning 13.03.1918 on esimese eesti kommunistliku väeosa (Eesti Kommunistlik Salk) moodustamise päev.
