Juhkentali sõjaväehospidal / Kaitseväe peastaap
Endise Sõjaväehospidali hoonestus asub 17. sajandil rajatud Joach´i ehk Joachimsthali suvemõisa territooriumil, kuhu 1715. aastal rajati mereväehospidal, millega 1772. aastal ühendati hilisema priihospidali kohal asunud maaväehospidal. Tekkinud sõjaväehospidali kompleksi hoonestus jagunes kolmeks. Suurema rühma moodustasid haigete barakid. Eraldi paiknesid apteek koos abihoonetega ja suguhaiguste barakk. Majandushoonete rühm asus Härjapea jõe kaldal ja see koosnes köögist, saunast ja pesumajast, mis said lõplikul kujul 1828. aastal. 1842. aastal kohandati üks haigete barakk kirikuks, mis oli sellena kasutuses kuni 1894. aastani. Suuremad ehitustööd hospidali territooriumil toimusid aastatel 1860-1895, kui remonditi hooneid, ehitati uus apteegihoone, laboratoorium, jääkelder ja töötajate eluruumid. Endine apteegihoone ehitati ümber kasarmuks. Praeguse haiglahoone eelkäija oli aastatel 1819-1827 ehitatud ehitis, millest on säilinud vaid vundamendi jäänused.
Uus haiglahoone valmis 1925. aastal arhitekt Aleksander Vladovski (1876-1950) projekti järgi. Nõukogude perioodil ehitati kompleksi juurde abihooneid. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist seisis hoone aastaid tühjana. Endise haiglahoone ulatuslik restaureerimine toimus aastatel 2000-2001 kui hoone läks Kaitseväe Peastaabi kasutusse.
