Allveelaeva Orzel mälestustahvel

Paksu Margareeta seinal, meremuuseumi sissepääsu kõrval. Avati 2.08.1996.

1939. a 14. septembri öösel saabus sõjas oleva Poola allveelaev Orzel ootamatult Tallinna reidile ja soovis kasutada neutraalses riigis abi. Komandör (Henryk Kłoczkowski) olnud haige ja laeval rike. Laev lubati küll sadamasse, kuid otsustati interneerida. Laevalt võeti maha merekaardid ja väidetavalt ka väärtuslikum alkoholitagavara, kuid ei jõutud õigeaegselt maha võtta torpeedosid ega kütust. Poolakatel lubati kohtuda diplomaatidega. Eesti merejõududest pandi laeva valvama 2 madrust. Lisaks pidi laeva valvama torpeedopaat Sulev. Praktiliselt kuulus tegelikult eestlaste sümpaatia toona poolakatele, kes olid langenud Saksamaa rünnaku ohvriteks. See võis nõrgendada tähelepanu.

Kui NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis, põgenes Orzeł järgmisel päeval (Jan Grudziński juhtimisel) Tallinnast. Selleks võtsid poolakad Eesti vahimehed vangi ja väljusid pärast mõningasi manööverdamise viperusi sadamast. Sulevi kahuritest tuld ei avatud. "Orzełi põgenemine käis väga lihtsalt," on meenutanud madrus Boris Kivik, " - elektri-telefoniliin lõigati läbi ja kail olnud valvur Boris Mahlstein meelitati laeva, kus ta uimaseks löödi, ning laev asuski kai äärest eemalduma." Sõjasadama väravast väljumisel rammis allveelaev esmalt vööriga lainemurdja-kaid, tekitades sellesse 2 m laiuse ja 3-4 m sügavuse vigastuse.

Orzeli suunas avati küll tuli merekindlustest ja tulistati 14 lasku, kuid laev sukeldus. Tulemusi ei andnud laeva otsingud Eesti vetes järgmistel päevadel. Küll põrkas torpeedopaat Sulev merel kokku piirivalvepaadiga, mis uppus. Üks täpselt teadmata nõukogude allveelaev teostas aga ebaõnnestunud torpeedorünnaku otsingutes osalenud Eesti miiniveeskajale Suurop.

Allveelaev ilmus välja Gotlandi lähistel 21. septembril ning saatis kaks kaasavõetud Eesti meremeest toiduainete ja kojusõidurahaga kummipaadis maale.

Interneeritud laeva põgenemine andis NSV Liidule ettekäände süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises. Nõukogude sõjalaevad asusid demonstratiivselt ristlema Eesti territoriaalvete lähedal, otsimaks põgenenud allveelaeva. Hiljem mõeldi survestamiseks veel välja propagandalugusid nagu vene aurulaeva Metallist uputamine Narva lahes "tundmatu allveelaeva" poolt.

24. septembril nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.

Merejõududes viidi seoses juhtumiga läbi ka juurdlus ja karistati süüdlasi. Merejõudude juhataja Valev Mere vabastati ametist.