Maarjamäe loss / lennukool
1937. a ostis Eesti vabariik Maarjamäe (Marienbergi) suvemõisa ja asutas sinna Lennukooli, mis alustas õppetööd 1. novembril 1937. Lennukool kui sõjaväeline asutus muutis tunduvalt koha ilmet, hooned said uued funktsioonid. Lennukoolina kasutusele võetud peahoonesse paigutati auditooriumid, raamatukogu, köök ja abiruumid, söögisaal, võimla (endine kaminasaal) ja pesuruum, lugemistuba ja aspirantide eluruumid, viimaste isiklike esemete hoiuruumid ja arhiiv, õppekomisjoni kantselei, raadiojaam, meteoroloogiajaam. Ümberehituste käigus lammutati lossi esiküljel asunud veranda ja rõdu ning muudeti oluliselt fassaadide ilmet. Ait-köök kohandati ümber praktika klassideks. Mõni eluhoone lammutati, mõni jäi eluhoone funktsiooni, ühte majutati staap ja meeskond. Tall leidis kasutust garaaži ja klassiruumidena, kuur võeti kasutusele tallina. Aiamaja-ateljee kohandati tennisemajaks, selle juurde rajati võrk- ja korvpalli ning tenniseväljakud. Kogu territoorium sai uue sümmeetrilise, sirgete kõnniteedega regulaarpargi ilme. Koht ise muutus suletud sõjaväelinnakeseks.
1940. aastal läks Maarjamäe Nõukogude armee kätte. Kui sõjavägi hoonetest loobus, ehitati loss tihedalt täis ühisköökidega kortereid. Alumisel korrusel tegutses pisike toidupood, mille laoruumiks oli endine kaminasaal. Kunagine suur korras territoorium koos hoonetega jäi rääma ja hakkas lagunema. 1980. aastate alguses filmiti lossi juures stseene vene kultusfilmist „Baskerville`ide koer”.
Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 1983-1988. 1987. aasta lõpus avati Revolutsioonimuuseumi nime saanud lossis püsiekspositsioon, mis tutvustas Eesti ajalugu 19. sajandi keskpaigast tänapäevani. See oli viimane Eestis avatud püsiväljapanek, kus veel oldi sunnitud jälgima tolleaegse EKP Keskkomitee ideoloogide otseseid korraldusi.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel uuendati kogu endine püsiekspositsioon.
