Kaitseliidu peastaap
Kaitseliit omandas 1925. aastal krundi Toompea külje all Kaarli (praegu Toompea) tn 8, millel paiknesid kolm maja. Ühes neist oli Vabadussõja ajal Kommertshotell, kus 27. jaanuaril 1920 leidis aset Vene Loodearmee juhataja kindral Nikolai Judenitši arreteerimine korpuseülema Stanislav Bulak-Balahhovitši ja ta kaaslaste poolt. Nimetatud hotellis peatus 1920. aasta mais ka maailmakuulus vene laulja Fjodor Šaljapin, kui ta Eestis esinemas käis. 1911. aastal ehitatud elegantsele juugendstiilis kahekorruselisele kivielamule lisati 1928. aastal kõigepealt mansardkorrus ja maja kõrvale hakati ehitama Tallinna malevale uut maja (arhitekt Artur Perna, ehitusettevõtjad olid Reinhold Treubeck ja Villem Hanstein). Maja õnnistati pidulikult sisse järgmise aasta 31. augustil. Kahekorruselise hoone fassaadid olid lihtsad, tihedaruuduliste akendega, tänavafassaadi rõhutas uusbarokne rustikaportaal, mansardkorrusel olid ümarkaaraknad. Kaarli tänava äärses hoones paiknesid maleva staap, õppe- ja klubiruumid ning krundi sügavuses kõrgete vertikaalakendega liigendatud võimla, keldrikorrusel olid 50 meetri pikkune siselasketiir, söökla ja veeremänguruum. Võimlat kasutasid kaitseliitlaste kõrval ka mitmed pealinna koolid ja muud asutused. Kahekorruselisele majale Kaarli ja Wismari tänava nurgal otsustati ehitada peale veel kolm korrust ja alumisi korruseid ümber ehitada. Vastav leping ehitusettevõtja Johannes Trumpiga sõlmiti 1. juunil ja maja sai valmis (A. Perna projekti järgi) juba 1. detsembriks. Ümberehitatud hoones said endale ruumid Noorte Kotkaste peastaap koos Tallinna malevaga, Kaitseliidu Harju maleva staap, Naiskodukaitse keskjuhatus koos Tallinna ringkonnaga ja osa Kaitseliidu peastaabist. Lisaks valmis kaheksa elukorterit Kaitseliidu juhtivatele töötajatele, kelle viibimine staabi lähedal oli vajalik.
