Eesti kindralkomissariaat
Eesti kindralkomissariaat moodustati 5. detsembril 1941 kell 12.00 ja endise Eesti riigi ala läks väegrupi Nord tagalaala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu. Väegrupi Nord tagalaala halduspiirkonda jäi osa Narva piirkonna alasid, kuna asusid endiselt sõjategevuse piirkonnas, lisaks Narva piirkonnale kuulus väegrupi Nord tagalapiirkonda Peipsi järvest ida pool asunud Saksa vägede hõivatud NSV Liidu piirkonnad. Eesti kindralkomissariaadis korra tagamisega tegeles Ostlandi riigikomissariaadi Kõrgemale SS ja Politsei Juhile allunud: politsei kindralleitnant Hans-Adolf Prützmannile (1941), oberstleitnant Hermann Schallertile (1941) ja oberst Wilhelm von Thadenile (1942–1944) allunud Saksa Korrapolitseile allunud üksused. Eesti kindralkomissariaadis julgeoleku tagamisega tegeles Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, mille juhid olid Martin Sandberger (1941–1943) ja Bernhard Baatz (1943–1944). Eesti kindralkomissariaadi territooriumil olnud Saksa Wehrmachti ja Relva SS-i üksuste kohta vaata ülevaadet Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944). 11. juulil 1944 andis väegrupi „Nord” ülemjuhataja jalaväekindral Johannes Frießner Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis 18. armee ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajale. Eestimaa kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann allutati otse väegrupi „Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajatele. 16. septembril andis Hitler loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele.
