Jüriöö park Sõjamäel
Jüriöö pargi rajamist alustati Sõjamäe hiie nime all juba 1935. aastal, Sõjamäe Kaunistamise Komitee algatusel. Sõjamäe hiiena oli kavas rajada suurim pühapaik Eestimaa pinnale, kus eesti rahval oleks olnud võimalus hoida oma ühtekuuluvustunnet ja viia väärikalt läbi oma suurpäevade tähistamisi. Valmisid suurejoonelised projektid parimatelt arhitektidelt, hiie lõpliku kujundamise projekti koostamine usaldati arhitekt J. Ostratile. Hiie väljaehitamine oli kavatsetud lõpetada 1943. aastal Eesti Vabariigi 25. ja Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks. Kahjuks peatas Teine maailmasõda nende plaanide elluviimise. Nõukogude okupatsiooni aastatel püstitati Sõjamäe ümbrusesse rohkelt ilmetu arhitektuuriga tööstushooneid ja uus Leningradi maantee kavandati sellisena, et see lõikus läbi omaaegse hiie. 1960. aastatel asus seda trööstitut keskkonda korrastama Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring. Heakorratööde initsiaatoriks oli teenekas kodu-uurija Karl Laane, kelle eestvedamisel tekkis Sõjamäele väike pargike. Mis aga kõige olulisem – hoiti ära tööstuse laienemise plaanid. Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega taasavastati ka kunagised pühapaiga rajamise ideekavandid ja alates 1995. aastast on Sõjamäel taas tähistatud Jüripäeva. Esimesel korral toimus rahvalik kevadpidu, millega pandi alus Jüriöö Pargi rajamisele, Sõjamäel. Tänaseks on Jüriöö pargis olemas mälestusmärgid tähistamaks ja mäletamaks tähtsamaid etappe meie riigi ajaloos: Jüriöö ülestõusu mälestusmärk (1997), mälestusmärk „Kõigile eestlastele II maailmasõjas” (1999), mälestusmärk „Vabadussõjas võitlejatele” (2000), Eesti suurim sepis „Sõjasara” (2002), peamemoriaal, sammastega vabadusekaar (2007), hiiepuude allee, vabaduslõkke plats.
