EW Pioneeripataljon Nõmmel
Nõmmel Liiva-Vääna raudtee ja Harku tänavaga piiratud maa-alale rajati enne Esimest maailmasõda merekindluse kasarmud. 1919. aastal majutati kasarmutesse Taani vabatahtlike kompanii ning hiljem paiknes seal Kalevlaste Maleva reserv. 1924. a loodi Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa: Pioneerpataljon ja Sidepataljon. Pioneerpataljon asus 16 aasta vältel ehk loomise hetkest kuni likvideerimiseni oktoobris 1940 Nõmmel. Pioneeripataljon moodustas Nõmme linna garnisoni ja pataljoni ülem oli ühtlasi Nõmme garnisoni ülem. Aktiivselt võeti osa ka linna elust, pandi õlg alla Hiiu staadioni ja Mustamäe lasketiiru rajamisele, korraldati suurüritusi jms. Pioneerpataljoni maa-ala oli poolkaares piiratud kitsarööpmelise Liiva–Vääna raudtee tammiga ning põhja poolt Harku tänavaga. Mustamäe poolt laius liivik, kuhu 1923. aastal rajati Nõmme kalmistu. Kalmistu ja Pioneerpataljoni vaheline tänav sai nime Suurtüki tänava otsas paiknenud Peeter Suure merekindluse suurtüki järgi. Pataljoni värav avanes Nõmme-Väike raudteejaama poole. Liiva – Nõmme-Väikse raudteest Harku poole suunduv tee nimetati 1927. aastal Nõmme linna poolt Pioneerpataljoni auks Pioneeri tänavaks. Seda nime kandis tänav kuni 1959. aastani, mil see nimede kordumise tõttu algul Lao ja aasta hiljem Vääna tänavaks ümber nimetati. Pärast IIMS kasarmud lammutati, tänaseni on säilinud vaid peavärava kõrval olnud ohvitseride elamu (Vääna 4). 1970.–1980. aastatel kerkis siia Tallinnfilmi võttepaviljon ja rekvisiitide laod. Tänapäeval on pioneerpataljoni territooriumil elamuarendus, mis kannab nime Hiiu Lõvi Park. Linnaku kunagine peavärav taastati arendaja poolt ajaloolisel kujul. Krundi keskele on Mare Mikofi loodud pronksist lõviskulptuur. Kunagise pioneerpataljoni linnaku keskel oli kõrgel alusel Lätist Landeswehri sõjast kaasa toodud lõvikuju, millest kujunes üksuse sümbol.
