Arsenal

Karjamaa asumi piiril Tööstuse ja Erika tänava nurgal asuva Arsenali eelkäijaks on 1910. aastal Erika 4 asutatud elektromehaanika tehas. Arsenali punastest tellistest kuni kolmekorruseline peahoone on ehitatud aastatel 1916-1917 Peeter Suure merekindluse kasarmuna. Alanud Saksa okupatsiooni tõttu jäi hoone krohvimata. Vabadussõja ajal läks hoone sõjaministeeriumile. Aastatel 1920 1940 kandis seal asunud relvatehas nime Varustuse Valitsuse Ühendatud Töökoda. Tehas hoidis korras ja arendas Eesti olemasolevat relvastust, valmistas püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, soomusautosid, käsigranaate, gaasimaske, tankitõrjemiine, suurtükilasemoona, optilisi vahendeid, padruneid ja relvade osi. Teise maailmasõja eel moderniseeriti arsenali sisseseade põhjalikult. Eesmärgiks oli toota aastas 20 miljonit püssipadrunit ja 270 000 mürsku. Töölisi oli tehases 1939. aastal 460.

1941. aasta augustis viidi tehase moodsamad seadmed ja arhiiv Venemaale. Pärast sõda asus hoonetes nõukogude meresuurtükiväe arsenal nr 3. See tegeles peamiselt laeva- ja rannasuurtükkide, hiljem ka rakettide ning relvade optika- ja elektroonikaseadmete hoolduse ning remondiga. Ettevõtte ametlik nimetus oli 365. rakett- ja suurtükirelvastuse remonditehas, rahvasuus endiselt „Arsenal“.

Pärast Eesti taasiseseisvumist tegutses vanas tehases AS E-Arsenal, mis täitis 2009. aastani kaitseväe tellimusi. 2015. aasta suvel algas endise sõjatööstuse ümberehitamine kaasaegseks ärikeskuseks. Vanad hooned liideti omavahel uue hoonetemahuga. 27. oktoobril 2016 avati Arsenali keskuse arenduse esimene etapp. Kokku valmis 15 000 ruutmeetrit büroo- ja kaubanduspindu, kus asusid tegutsema 35 poodi ja teenusepakkujat ning viis kohvikut ja restorani.

Sõjatehase töötajatele ja nende ülemale aastatel 1925–1940 Eduard Rudolf Kimberile avati Arsenali keskuse juures 5.10.2022 mälestuspink.