Vene-Balti laevatehas
Vene-Balti laevatehas (1912-1916), nüüd Balti Laevaremonditehas. Kopli 103, territoorium suletud. Tehas paiknes umbkaudu 34,6 ha territooriumil Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres. Vene-Balti laevatehas oli suurim laevaehitustehas, kus oli 8 staaplit ja töötas 3000 (1916. aastal koos mürsutsehhi töölistega kokku isegi kuni 7500) töölist. 1912. aastal ehitama hakatud tehases, mis hakkas ametlikult tööle 31. mail 1913, valmis juba 1916. aastal kolm sõjalaeva. Tehas evakueeriti Esimese maailmasõja ajal, siis lahkus ka enamik Tallinna toodud vene töölistest. Pärast Eesti iseseisvumist loodi Vene-Balti laevaehitustehase baasil Inglise-Balti laevaehituse ja mehaanika aktsiaseltsi Eesti esindus, mis aga ei suutnud taastada endist suurejoonelist laevaehitust. Tehase alal leidsid koha paljud väikesed tööstusettevõtted, ruume kasutati ka ladudena, muu hulgas hoiti seal ka riigi viljavaru.
Teise maailmasõja järel taastati tehases sõjalaevade remondibaas, NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1947. aasta 29. juuni otsuse alusel ning ettevõte allutati NSV Liidu Laevaehituse Tööstuse Ministeeriumile ja selle ametlikuks nimeks sai Tehas nr 890. Tehase taastamistöödel kasutati tööpataljonlastest koosnevat ehitusorganisatsiooni Baltvojenmorstroi. Taastamistööde tulemusena avati 30. aprillil 1948 mehaanika-montaažitsehh. 1948. aasta lõpul hakati remontima sõjalaevu, nende hulgas miiniristlejad Silnõi ja Slavnõi. Remonditöid takistas aga suurte ujuvdokkide ja kraanade puudumine. Seetõttu sai miiniristlejaid remontima hakata alles 10. oktoobril 1949, kui toodi Saksamaalt 60 000-tonnise tõstejõuga ujuvdokk, mis oli tollal üks maailma suuremaid. Saksamaalt nõukogude okupatsioonivägede poolt reparatsioonitasudeks rekvireeritud ujuvdoki taastamine kestis kaua ning alles 17. juunil 1954 võeti tehases Euroopa suurim ujuvdokk kasutusele. 1. veebruarist 1951 kandis laevatehas nimetust Postkast nr 1083. 29. juunil 1957 allutati tehas Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogule. Pärast vabariiklikusse alluvusse minekut hakkas remondis olevate sõjalaevade osakaal järk-järgult vähenema. 1959. aasta detsembris lõpetati miiniristleja Stroinoi ja Stoiki kapitaalremont ja ristleja Ždanovi jooksva remondi tööd. 1960. aastatest oligi põhitöö kalalaevade remontimine. Alates 1990. aastast hakkas Balti Laevaremonditehas remontima tankereid, kauba- ja reisilaevu.
