Noblessneri laevatehas

Noblessneri laevatehase ajalugu algas 1912. aastal, mil kaks Peterburi ärimeest – Ludvig Emmanuel Nobel (Alfred Nobeli vennapoeg) ja Arthur Lessner – rajasid siia Tsaari-Venemaa tähtsaima allveelaevade tehase. Kahe mehe perekonnanimedest saigi tehas nime Noblessner. 1916. aastal nimetati tehas ümber Peetri tehaseks.

1912. aastal võeti vastu Venemaa sõjalaevastiku arenguprogamm, mille järgi kavatseti ehitada 18 allveelaeva. Riigipoolse tellimuse 12 allveelaeva ehitamiseks sai äsja asutatud Noblessneri laevatehas, 6 allveelaeva telliti Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehaselt.

18. augustil 1915 kirjutasid Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi ja AS Noblessneri esindajad Mihhail Plotnikov ja N. Karpov alla viie Holland-tüüpi allveelaeva tarnimisele, mille osad valmistati USA-s ja monteeriti kokku Tallinnas.

Lisaks ehitati Noblessneris aastatel 1913–1917kokku 12 moodsat Bars-tüüpi allveelaeva: üheksa Läänemere laevastiku jaoks ja kolm Vaikse ookeani laevastikule.Naabruses asunud Volta tehases valmistati ehitatavatele allveelaevadele kogu elektriseadmestik.Ühe Bars-tüüpi allveelaeva, Jedinorog´i (Ükssarviku) vrakk leiti 2009.aastal Soome lahest.1916. aastal sai tehas veel tellimuse 20 suure ookeaniallveelaeva ehitamiseks. Osa materjali jõuti tuua kohale, kuid allveelaevad jäid revolutsioonisündmuste ja iseseisvaEesti Vabariigi tekkimise tõttu projektina paberile. Suurest allveelaevaprojektist alles jäänud materjalist ehitati 1920. aastate algul kolm teraskerega mootorpurjekat: Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. Tellimuste vähesuse tõttu kuulutati 1925. aastal välja tehase pankrot ning hooned jagati mitme ettevõtte vahel, kes muuhulgas ehitasid siin väiksemaid laevu.

1933-1936 tegutses Peetri tehase tootmisruumides Õhu- ja Gaasikaitse Liidu lennukitöökoda. Valmis jõuti ehitada Eestis konstrueeritud õppe-treeninglennukite ÕGL-1 ja ÕGL-2 prototüübid ja veel 2 tükki kumbagi lennukit (viimane ÕGL-2 ei saanud siiski Peetri töökojas lõplikult valmis) ning üks Poola päritoluõppe-treeninglennuk RWD-8.

Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist anti Peetri tehas koos Arsenaliga Punalipulise Balti laevastiku remondibaasiks ning Arsenal allutati Laevastiku Suurtükiväe ülemale.

1944. aasta 22.septembril sai tehasest NSV Liidu Sõjamerelaevastiku Tallinna Meretehas (Таллиннский морской завод ВМФ СССР), kus 50 aasta jooksul tehti Nõukogude mereväe ujuvbaaside, patrull-laevade, soomustatud torpeedokaatrite, allveetõrjelaevade, puksiiride ning piirivalvelaevade ja muude laevade remonti ja ümberehitusi.

17. maist 1951 kuni 1. juulini 1968 kandis tehas nime NSV Liidu Mereväe Meretehas nr 7 (Морской завод №7 ВМФ СССР) ja 1. juulist 1968 kuni 26. juulini 1992 nime NSV Liidu Mereväe 7. laevaremonditehas (7 судоремонтный завод ВМФ СССР, СРЗ-7).

1955. aastal alustas tehas uuesti laevaehitust, enamasti tehti neid Nõukogude mereväele: miini- ja torpeedo- ning vahilaevu, mereväe ujuvmärklaudu, ujuvdokke, iseliikuvaid pargaseid ja laevavarustust. Lisatööna tehti Meretehases tsiviillaevade remonti, nt remonditi vaalapüügilaevu ja mitut tüüpi kalatraalereid.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas. Vikpeedias leiduv info, et allveelaev Lembitu remont toimus Meretehases ei vasta Eesti Meremuuseumi andmetel tõele. Lembitu remont tehti Balti Laevaremonditehases.

Pärast Tallinna Meretehase pankrotti 2001. aastal kuulub tehas BLRT Grupile ning tehase territooriumil ehitatakse Noblessneri elamukvartalit. Sellega seoses nimetati 2013. aastal Peetri sadam taas Noblessneri sadamaks.Sadama ja tehase alal on kokku 18 muinsuskaitsealust objekti.

Tehase üks asutajaid Ludvig Emmanuel Nobel oli värvikas isiksus ja sama andekas kui tema maailmakuulus onu Alfred Nobel. Lisaks perekonnale kuuluva naftafirma Branobel juhtimisele Venemaal rajas ta Peterburgi suurte diiselmootorite tehase Ludvig Nobel, kus toodeti mootorid ka Noblessneri allveelaevade tarvis. Paljuski tänu temale teab maailm Nobeli preemiat. Pärast Alfred Nobeli surma vaidlustasid pärijad testamendi, millega suurem osa Alfredi varandusest pidi minema Nobeli fondi ja preemiate asutamiseks. Vaidlused hiigelpäranduse üle kestsid kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus Ludvig Nobelil sõlmida kokkulepe, et testament läheb täitmisele. Nobeli preemiate süsteem sai reaalsuseks.