Allveelaeva Orzel mälestustahvel Miinisadamas

Teise maailmasõja puhkedes pidi Poola allveelaev Orzel (Kotkas) koduvetest põgenema. 1939. a 14. septembri öösel saabus Orzel ootamatult Tallinna reidile ja soovis kasutada neutraalses riigis abi. Komandör (Henryk Kłoczkowski) olnud haige ja laeval rike.

Laev lubati küll sadamasse, kuid otsustati vastavalt sõjaaja seadustele interneerida. Laevalt võeti maha merekaardid ja väidetavalt ka väärtuslikum alkoholitagavara, kuid ei jõutud õigeaegselt maha võtta torpeedosid ega kütust. Poolakatel lubati kohtuda diplomaatidega. Eesti merejõududest pandi laeva valvama 2 madrust. Lisaks pidi laeva valvama torpeedopaat Sulev. Kui NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis, põgenes Orzeł järgmisel päeval (Jan Grudziński juhtimisel) Tallinnast. Selleks võtsid poolakad Eesti vahimehed vangi ja väljusid pärast mõningasi manööverdamise viperusi sadamast. Sulevi kahuritest tuld ei avatud. Sõjasadama väravast väljumisel rammis allveelaev esmalt vööriga lainemurdja-kaid, tekitades sellesse 2 m laiuse ja 3-4 m sügavuse vigastuse. Orzeli suunas avati küll tuli merekindlustest ja tulistati 14 lasku, kuid laev sukeldus. Allveelaev ilmus välja Gotlandi lähistel 21. septembril ning saatis kaks kaasavõetud Eesti meremeest toiduainete ja kojusõidurahaga kummipaadis maale. Interneeritud laeva põgenemine andis NSV Liidule ettekäände süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises. Nõukogude sõjalaevad asusid demonstratiivselt ristlema Eesti territoriaalvete lähedal, otsimaks põgenenud allveelaeva. Hiljem mõeldi survestamiseks veel välja propagandalugusid nagu vene aurulaeva Metallist uputamine Narva lahes „tundmatu allveelaeva“ poolt.

Mälestustahvel tekstiga „Miinisadamas seisis Poola sõjalaevastiku allveelaev „Orzel“. Interneeriti 15.09.1939 a., põgenes 18.09.1939 a.“ asub kinnisel kaitseväe territooriumil.