Miinisadam
Miinisadamat hakati rajama 1912. aastal Peeter Suure Sõjasadama miini- ja torpeedolaevade sadamana. Kaldale kerkis suur kolmekorruseline miiniladu, muud laod ja töökojad ning kaks katlamaja-elektrijaama, kumbki oma korstnaga – väiksem ala idanurgas, suurem ala keskel suure miinilao juures. Katlamaju ja elektrijaamu oli selleks vaja, et pikemaks ajaks seistes oli kai-äärseid laevu kergem hoida kaldakütte ja -voolu peal kui kulutada laevade omi süsteeme.
Keskmisest laost jõuti ehitada ainult osa raudbetoonsõrestikku ning see on hiljem mitu korda ehitatud ümber. Hundipea mäele rajati üks ruudu- ja üks ringikujuline huvitava tarindiga pooleldi maa-alune kütusehoidla.
Pärast Vabadussõja lõppu oli suure akvatooriumiga Miinisadam üsna kehvas seisus, kuid seda süvendati ja korrastati järgnevatel aastatel. 1925. aastal nimetati sadam Sõjasadamaks ja Eesti merejõudude Kaubasadamas seisnud laevad paiknesid sinna ümber. Sadama teenindamiseks moodustati Merejõududes 1927. aastal samanimeline üksus, mille koosseisu arvati ka abilaevastik.
1934. aastaks ehitati Sõjasadamas välja kaid, paigaldati aurutorustik ja veemagistraal, elekter, ehitati kaks raudteeliini, remonditi ja sisustati laevaremonditöökoda, torpeedode ja akumulaatorite töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja.
1940. aasta 17. juunil võttis Punalipulise Balti laevastiku valvevalitsuse koondpataljon üle Sõjasadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas ning järgnevalt kuulus sadam Tallinna mereväebaasi. Tallinna Uussadamas anti NSV Liidu merejõududele kasutada 9,8 hektari suurune veeala ja 1,4 hektarit maad.
1941-1944 kasutas sadamat Saksa Kriegsmarine.
Pärast Teise maailmasõja lõppu paiknes taas Miinisadamaks nimetatud sadamas peamiselt 94. punalipuline miinitraalerite brigaad, mis ühtlasi puhastas sõja ajal väga tihedalt mineeritud Soome lahte veel aastaid. Lisaks sellele asusid sadamas veel üksik valvelaevade divisjon ja üksik väikeste allveelaevahävitajate divisjon. Miinisadam oli Kahe Punalipulise Balti laevastiku Tallinna Mereväebaasi peasadam.
Tänapäeval on sadam kasutuses EV mereväebaasina - Mereväe staap, mereväebaas, 1. meredivisjon (1997). Sadama kaid ja muulid ei ole mälestistena kaitse all.
