Tallinna reidi ujuvtõke

Tallinna reid oli 1940. aastate lõpust kuni 1960. aastate alguseni suletud ujuvtõkkega. Metallist ujukite küljes oli terasvaieritest allveelaevavõrk, räägitud on ka palkide kasutamisest ujukitena. Kasutusel võis olla Teise maailmasõja ajal Soome lahe sulgemisel kasutatud saksa allveelaevavõrk ja ujukid. Paar korda aastas olevat võrgu kriiksumine kuulda olnud isegi Lillekülas. Tõke ulatus Paljassaarest Miiduranda, pikkus u 6 km. Tõkke keskel laevateel oli paarisaja meetri laiune värav, mis ööseks suleti. Avati kell 6-7 hommikul, suleti u kell 22. Kui alus enne värava sulgemist sadamasse ei jõudnud, tuli oodata hommikut. Läbipääsu juures oli tavaliselt ankrus või triivimas mõni vahilaev. Tõke paigaldati tõenäoliselt Tallinnas baseerunud ristlejate brigaadi kaitseks. Ristlejate brigaad viidi Tallinnast mereväebaasist ära 1961. aastal, ilmselt pärast seda tõke demonteeriti. Tallinnasse allesjäänud traalerite brigaadil ja abilaevastikul olid väekaitse normatiivid madalamad. Võrgu ujukid ja poid seisid suurtes virnades Tallinna sadamates kuni 1980. aastate lõpuni. Sarnast tõket kasutati Tallinna reidi sulgemiseks ka Esimese maailmasõja päevil. Allveearheoloog Vello Mässi andmetel oli siis valdav palkujukite kasutamine. Võrgu jäänuseid võib Tallinna lahe põhjas tänaseni leida.