Konguta vallamaja

Konguta vallamaja hoone valmis 1897. Omavalitsus tegutses hoones kuni 1999. aastani. Tänapäeval sotsiaalmaja. Vallamaja juures on Vabadussõjas langenute mälestuskivi.

1941. aasta suvel olid Konguta vallas metsavendade suuremad salgad Sangla ja Pagavere soos, Aru metsades ja Padusoo talu metsas. Peeti omavahel sidet. Ühenduses oldi ka Puhja ja Rannu metsavendadega. 3. juulil otsustasid metsavennad üle võtta Konguta vallamaja, kuigi relvastus oli puudulik ja nappis laskemoona. Sillamatsi tallu koondunud Aru mehed ruttasid jalgratastel vallamaja poole. Kell 3 päeval piirasid 15 metsavenda vallamaja ümber. Vallamaja kaitses kohalik kaitsesalk. Lõigati läbi telefoniliin. Rünnati läbi rukkipõllu. Rünnak luhtus: metsavendade tulejõud jäi nõrgaks, mõnigi roostes vintpüss tõrgestus. Mehed tõmbusid tagasi. Metsavendadest langesid pooletunnises lahingus Heldur Mitt ja Theodor Orav, haavata said Karl Kenkmann ja Leonhard Ojasaar Oja talust. Punaste kaotuseks oli üks langenu ja üks haavatu. Õhtul sõidutati vallamaja juurde veoautotäis punaväelasi, mistõttu metsavennad varjusid kaugemaisse metsadesse ja Karijärve soosaartele. Konguta laante ja soode kohal tiirles järgmistel päevadel enamlaste lennukeid, otsides ilmselt metsavendade laagreid.

8. juuli hommikul tulid metsavennad redust välja. 9. juulil heisati rahvuslipud esmalt Engo küla taludes, siis vallamajas ja peagi kogu vallas. Ümbruskonna metsavendadest moodustati vallamaja kaitsesalk, kes pidi takistama enamlaste võimalikku hävitustööd. Teedel olid kaitsesalga valvepostid. Vallamaja kaitsesalgaga liitusid 9. juuli õhtupoolikul teisedki vallas teotsenud metsavendade salgad. Üldjuhiks valiti lipnik Henn Juhandi Mäe talust, abiks Konguta koolijuhataja lipnik Elmar Kriisk. Elva, Nõo, Rannu ja Otepää eeskujul nimetati metsavendade ühinenud rühmitus Konguta Omakaitseks. Selle nimel kutsuti ametisse endine vallavalitsus.

9. juulil läksid Konguta Omakaitsest Aru, Palu ja Metsküla mehed Elva Omakaitse juhi kapten K. Nortmaa käsutusse. Nad osalesid 9. ja 10. juulil Nõo lahingutes. 10. juulil saadeti kuus Konguta omakaitselast appi Puhja Omakaitsele Ulila jõujaama kaitseks.

Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 237)