Kirepi lahing
Rõngu lähedal Kirepi kõrtsi juures lõid Tartust Valga suunas tungivad Eesti väeosad 23. jaanuaril 1919 Vabadussõja ühe märkimisväärse lahingu. Kell pool viis hommikul hakkasid Elvas ööbinud laiarööpmelised soomusrongid Valga poole liikuma. Uderna mõisa lähistel saadeti välja soomusrongi dessandid: rongide nr 1 ja 3 mehed paremale Kirepi mõisa suunas ning nr 2 mehed vasakule Hellenurme ja Palupera mõisa, et raudteejaama ümbrusesse välja jõuda. Luure oli välja saadetud pool tundi varem. Soomusrongi eskadron suundus maanteed mööda Rõngu poole, teine luuresalk jala raudteed mööda, kolmas jala ning ratsa Hellenurme mõisa poole. Luureandmete kohaselt paiknes Hellenurme mõisas punaste suurtükipatarei ja Kirepis suurem jalaväeüksus. Hellenurme ja Palupera mõisast vaenlast ei leitud – punased olid taganenud. Paluperas oli asunud suurtükipatarei, mõis oli punaste kombel rüüstatud (mida ei saadud kaasa võtta, oli puruks pekstud; paar elutuba käimlaks muudetud). Ootamatult ilmus mõisa õue kümnemeheline ratsasalk. Algas jaht punastele ratsanikele, kellest tabati kuus.
Alamkapten Jüri Ratassepa juhtimisel Kirepi poole liikunud rühmal sama hästi ei läinud. Mõisast kedagi ei leitud, järelikult pidi vaenlane asuma Kirepi kõrtsis. Kõrtsile läheneti ringi üle külmunud nurmede ja soo. Sealtpoolt ei osanud punased pealetungi karta, nende kuulipildujad olid üles seatud teise suunda. Harvast metsatukast väljudes jättis dessandi juht Ratassepp aheliku kõrtsist paarisaja meetri kaugusele ja läks ette luurele. Teda tabas kuul pähe. Algas märul. Eestlased tormasid kõrtsi poole ja kõrtsis algas julm lähivõitlus. Punastel olid püsside otsas täägid, eestlastel polnud. Juhtus, et eestlased kiskusid vaenlaste käest püsse paljakäsi. Punased sättisid kõrtsi nurga taga kuulipildujat üles; salk ründajaid sööstis seda vallutama. Kuuliprits saadi kätte ja hakati liduvat vaenlast niitma, kuid see maksis alamkapteni, 23-aastase August Vollmanni elu. Nelja sõja-aasta jooksul oli see südi noormees saanud üheksa korda haavata. Alamleitnant Oldekopp, kellel kuul oli läbistanud vasaku jala, võitles kaasa, kuni vaenlane sai täielikult löödud. Leitnant August Siimanni juhtimisel mindi veel paar kilomeetrit Rõngu poole, vaenlast ei leitud. Rongile pöörduti tagasi rõhutud meeleolus, sest kunagi varem polnud nii palju haavatuid olnud: neli ohvitseri ja viis sõdurit. Haavadesse suri samal päeval ka soomusrongi nr 3 dessandi ülemleitnant Georg Rossmann, kes oli esimeste seas 1917. a Eesti rahvusväkke siirdunud.
Kirepi kõrtsihoones on tegutsenud koorejaam ja kauplus. 1934. aastal sai pool maja Kaitseliidu Kirepi rühm. Tänapäeval on kõrts varemetes.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 314)
