Puhja (Kavilda) vallamaja
Kavilda vallamaja Puhja alevikus ehitati 1889. aastal. 1939 liideti Kavilda ja Ulila Puhja vallaks, keskus jäi Kavilda vallamajja. Vallamaja sai 1944. aasta augustis lahingutes kannatada ja põles. 1949. aastal taastati teemeistripunktiks. Korterelamu.
1941. aasta suvel redutas Puhja vallas pea igas külas 6–20-meheline metsavendade salk. Nasja, Puhja, Ulila, Verevi, Vihavu ja Võsivere mehi juhtisid lipnik Theodor Reinhold, piirivalveohvitser kapten Robert Lamp, Kaitseliidu Võrtsjärve malevkonna pealik nooremleitnant Juhan Lina ja leitnant Otto Uin, seersant Richard Laurson, politseikomissar Artur Pauska jt. Ka Hugo Sumbaku Siberimõisa talus pesitses juulikuu algul 5-6 metsavenda. Mõne päevaga kasvas meeste arv tosinani. Relvadeks olid peamiselt jahipüssid. Selle rühmitusega liitus lipnik Hudo Räst. Relvi püüti hankida mitmel moel. 3. juulil levis kuuldus, et täitevkomitee on saanud evakueerimiskäsu. Kapten Robert Lambi korraldusel ruttasid Vihavu metsavennad kolmemehelistes salkades vallamaja juurde. K. Raud tegi täitevkomitee esimehele K. Heinastule ettepaneku vallamaja kaitsesalgale saadetud relvad üle anda. Vallamajast toodi ära viis vintpüssi, kaks kasti padruneid ja valla elanikelt ära korjatud 15 jahipüssi. Täitevkomitee esimees K. Heinastu ja miilits M. Paas tuli metsavendade leeri. Pärast võimu ülevõtmist vallamajas jäid metsavennad ahelikus kaitseliitlase Joosep Juudase Juraku talu juures ootama karistussalklaste tulekut. Oldi kindlad, et keegi täitevkomiteelastest on teatanud juhtunust Tartusse. 3. juuli õhtul tulidki hävituspataljonlased ja miilitsamehed kahel veoautol. Neid võttis metsavendade ahelik Juraku talu metsa ääres vastu püssitulega. Enamlasi tagasi tõrjuda ei suudetud. Vastase kuulipildujatule all taanduti Sangla sohu. 3. juulil langes Ulila Nasjas Ukko talu perepoeg TÜ loomaarstiteaduskonna tudeng, kaitseliitlane Ilmar Õsso.
9. juuli varahommikul selgus, et uus täitevkomitee on vallamajast jalga lasknud. Keskpäeval olid ümbruskonna metsavennad taas vallamajas. Heisati Eesti lipp ja endine vallavalitsus asus ametisse.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 233)
