VS Rõngu mälestussammas
Rõngu kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas avati 1934. aastal Rõngu aleviku keskel teede ristumiskohas. Samba valmistas kujur Aleksander Eller. Graniidist alusel oli pronksist Kalevipoja ja Linda skulptuur. Samba esiküljel oli Vabadusristi kujutis ja tekst „Vabadussõjas langenud kangelasi mälestab Rõngu kihelkond 1918-1920. Tuleme ka hauast, kui vajab me abi kodumaa“. Sammas võeti maha oktoobris 1940, pronkskujud õnnestus päästa. Sammas taasavati 12.10.1941 ja võeti uuesti maha 1944. aasta sügisel. Samba aluse kive kasutati hiljem Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste Rõngu ühishaual.
1989. aastal loodi samba taastamiseks Rõngu Monumendi Komitee. Kuna originaalse pronkskuju otsingud jäid tulemusteta, otsustati valmistada uus. Villu Jaansoo kavandatud graniidist naiseskulptuur valmis Tartus, aluse graniit toodi Karjalast. Samba taasavamiseni jõuti alles 1995. aastal. Tegu on täiesti uue sambaga
Samba taastas kujur Villu Jaanisoo ning taasavati 21.mail 1995. Taastatud sammas erineb algsest, skulptuurid on graniidist. Hiljem lisati sambale vasest tahvel 56 nimega, Hiljem asendati see graniidist kaheosalise tahvliga, millel on 69 nime.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 355)
Kristjan Luts. Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 317)
Mati Strauss. Vabadussõja mälestusmärgid I (Keila 2002, lk 220-221)
Rene Viljat. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid (Tallinn 2008, lk 156)
